Jõustunud ja jõustumas on mitmed ettevõtjaid puudutavad regulatsioonid – muu hulgas karmistuvad rahapesu ja terrorismi tõkestamise reeglid, mitteresidentide pangakontode avamise kord ning tegelike kasusaajate avalikustamise nõuded.

Justiitsministeerium vaatab üle ühinguõiguse

Justiitsministeerium on alustanud Eesti ühinguõiguse revisjoniga, mis hõlmab igat liiki ühingute regulatsioonide ja registrimenetluse põhimõtete ülevaatamist ja uuendamist.

2017. aasta jooksul pani töögrupp paika esmased lähtekohad. Lõplik analüüs-kontseptsioon esitatakse huvigruppidele 2018. aasta jooksul ning avalik arutelu on planeeritud toimuma 2018. aasta lõpuni. Partner Karin Madisson osaleb Eesti Advokatuuri äriõiguskomisjoni esimehena revisjonikomisjoni koosseisus.

Ühingu tegelikud kasusaajad saavad avalikuks

Alates 01.09.2018 peavad kõik Eesti äriühingud avalikustama äriregistris oma ühingu tegelike kasusaajate andmed. Avaldamisele kuuluvad: tegeliku kasusaaja nimi, sünniaeg, elukohariik ja tema kontrollitav positsioon. Andmete äriregistrile edastamise kohustus lasub ettevõtte juhatusel.

Seaduse järgi loetakse tegelikuks kasusaajaks füüsiline isik, kes teeb oma mõju ära kasutades tehingu või toimingu või kellel on muul viisil kontroll tehingu, toimingu või teise isiku üle, ning kes on samal ajal huvitatud, et tema kasuks või arvel tehing tehakse. Seejuures loetakse äriühingu puhul tegelikuks kasusaajaks isik, kes omab või kontrollib vähemalt 25% osalust ühingus.

Kui juriidilisel isikul ei ole tegelikku kasusaajat õnnestunud kindlaks teha ja ammendunud on „kõikvõimalikud tuvastusmeetmed“, tuleb äriühingul märkida tegelikuks kasusaajaks enda kõrgema juhtorgani liige. Lisaks peab puuduma kahtlus, et selline isik võib eksisteerida. Tuvastamistoimingute tagamiseks tekib ühingul kohustus ka dokumenteerida ja säilitada andmed kõikide toimingute kohta, mis on tehtud tegeliku kasusaaja tuvastamiseks.

Andmed tegeliku kasusaaja kohta tuleb äriregistrile esitada äriühingu asutamisel koos äriregistrisse kandmise avaldusega. Juhul kui andmed püsivad muutumatuna, on juhatusel kohustus andmete õigsust kinnitada iga-aastaselt koos majandusaasta aruande esitamisega. Juhul kui tegelik kasusaaja muutub või kui andmed tegeliku kasusaaja kohta ei ole õiged, tuleb registrile teatada uued andmed 30 päeva jooksul alates andmete muutumisest teadasaamisest.

Seaduse järgi on sanktsioon tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest kuni 300 trahviühikut füüsilisele isikule (käesoleval hetkel kuni 1200 eurot) või kuni 32 000 eurot juriidilisele isikule. Tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustuse rikkumise eest näeb seadus füüsilisele isikule ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti ning juriidilisele isikule kuni 400 000 eurot.

Rahapesu ja terrorismi tõkestamise reeglid karmistusid

Seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutumisega karmistusid alates 27.11.2017 sanktsioonid, mis on ette nähtud kõnealuse seaduse rikkumise eest. Seadusandja täpsustas oluliselt ärisuhete loomisel ja jälgimisel kohaldatavaid hoolsusmeetmeid. Seadusemuudatusega tõstetakse juriidiliste isikute finantsalaste rikkumiste (näiteks ärisuhte seire kohustuse rikkumine või rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusest teatamise kohustuse rikkumine) eest määratava trahvi ülemmäär seniselt 32 000 eurolt 400 000 eurole. Sealhulgas soovis finantsinspektsioon kohaliku seaduse täielikku ühtlustamist IV rahapesu tõkestamise direktiiviga, mille kohaselt oleks maksimaalseks karistusmääraks juriidilisele isikule viis miljonit eurot või 10% aastasest kogukäibest. Selline ettepanek heakskiitu ei saanud.

Karistuse karmistamise peamise põhjusena on välja toodud Eesti senise õiguskorra leebus ja liberaalsus rahapesu ja terrorismi rahastamise preventiivsete meetmete rakendamata jätmise eest. Uute karistusmäärade eesmärk on preventiivselt anda ettevõtetele signaal hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest. Seadusandja rõhutas,  et rahatrahvi määrade tõstmine ei tähenda automaatselt praktikas rakendatava rahatrahvi hüppelist kasvu. Trahvide tõstmise peamine eesmärk oli finantsinspektsioonile ja rahapesu andmebüroole paindlikumate võimaluste andmine, et teostada neile seadusega pandud kohustusi. Eeldada võib, et pangatehingute tegemine muutub nüüd veelgi bürokraatlikumaks.

Mitteresidentide pangakontode avamine muutus keerulisemaks

2017. aastal on toimunud mitmeid muudatusi seoses mitteresidentidele (sh e-residentidele ning ka Euroopa Liidu residentidele) ja mitteresidentidest tegelike kasusaajatega Eesti ühingutele pangakontode avamise ja olemasolevate kontode sulgemisega. Samuti on hakanud pangad üpris aktiivselt sulgema olemasolevaid mitteresidentide arvelduskontosid.

Näiteks ei saa enam mitmetes pankades volikirja alusel kontot avada või on selleks vajalik täiendav erikokkulepe pangaga. Planeeritud isiku videotuvastuse võimalust enamik pankadest ei paku. Mitteresidentide puhul kontrollitakse ka varasemast enam seost Eestiga. Üldreeglina ei ole pankade jaoks piisav see, kui soovitakse avada arveldus- ja/või väärtpaberikontot ühingule, mis alles plaanib Eestis äritegevust alustada (kuid ei ole veel sõlminud sellekohaseid lepinguid) või kui Eesti pangakontot soovitakse kasutada vaid maksude optimeerimise eesmärgil või vaid Eesti ühingus osaluse hoidmiseks (erandlikel juhtudel aktsepteeritav). Panga jaoks on sellisel juhul oluline aru saada, mis on kliendi grupi struktuur (kuni tegelike kasusaajateni – st isikuteni, kelle osalus on 25% või suurem, mida karminevate reeglite tõttu langetatakse tõenäoliselt peagi 10% peale).

Lisaks on pangad hakanud üpris aktiivselt sulgema olemasolevaid mitteresidentide (või mitteresidentidest tegelike kasusaajatega ühingute) arvelduskontosid. Konto avamisel antava informatsiooni (nt plaanitav äritegevus, koostööpartnerid) erinevus tegelikkusest, mida pank ise ka aktiivselt kontrollib, võib olla aluseks konto sulgemisele. Juhul kui pangakontot kasutatakse vaid välisarvelduste tegemiseks ning tegelikult Eestiga seost ei ole, siis on võimalik pangal selline pangakonto sulgeda. Väärtpaberikontoga seotud arvelduskonto sulgemist ei takista see, kui väärtpaberikontol hoitakse osalust teises äriühingus. See võib kliendile kaasa tuua ootamatuid takistusi, kui tekib soov kontol hoitud väärtpabereid võõrandama hakata.

Tehingute tegemine eeldab LEI-koodi

Alates 2018. aasta 3. jaanuarist on juriidilisel isikul vaja LEI (Legal Entity Identifier) koodi, kui ta teeb tehinguid väärtpaberitega, mis on registreeritud Eesti Väärtpaberite Keskregistris (EVK) või börsil.  Osaühingu osade või aktsiaseltsi aktsiate hoidmiseks EVKs LEI-koodi vaja ei ole, kuid tehingute tegemiseks tuleb LEI-kood hankida. Investeerimisteenuse pakkujal on õigus nõuda LEI-koodi esitamist ning kui klient seda ei tee, ei ole teenusepakkujal võimalik täita seadusest tulenevat raporteerimiskohustust ning ta peab tehingust keelduma.

LEI-kood on juriidilise isiku identifitseerimiseks ülemaailmselt kasutatav tunnus, kuid see ei asenda Eesti äriregistrikoodi. LEI-kood aitab tuvastada ülemaailmsetel finantsturgudel osalevaid juriidilisi isikuid järelevalve eesmärkidel. LEI-kood tuleb taotleda volitatud LEI-operaatorilt tasu eest ning sellega kaasneb iga-aastane hooldustasu koodi uuendamise eest. Eestis ei tegutse täna ühtegi LEI-operaatorit, kuid vajalik info operaatorite kohta on kättesaadav finantsinspektsiooni kodulehel.

Valmimas on kõlvatu konkurentsi seaduse eelnõu

Euroopa Liidu tasandil on vastu võetud direktiiv EL 2016/943, mille eesmärk on ühtlustada avalikustamata oskus- ja äriteabe kaitse regulatsiooni selleks, et Euroopa Liidu siseturg saaks toimida tõrgeteta. Direktiiviga soovitakse ära hoida ärisaladuse ebaseaduslikku omandamist, kasutamist ja avalikustamist. Selle tarbeks loodi ärisaladuse ühetähenduslik määratlus, mis hõlmab nii oskus-, äri- kui ka tehnoloogilist teavet. Lisaks määrati kindlaks asjaolud, mille korral on ärisaladuse õiguskaitse põhjendatud.

Liikmesriikidel on kohustus direktiiv siseriiklikku õigusesse üle võtta hiljemalt 09.06.2018. Eestis plaanitakse direktiiv üle võtta eraldiseisva seadusega – justiitsministeeriumis valmistatakse ette kõlvatu konkurentsi seaduse eelnõud. Muudatuste tulemusel on plaanis kaotada konkurentsiseadusest „konfidentsiaalse teabe“ mõiste ning kaitstud teavet on tulevikus plaanis määratleda ainult „ärisaladusena“. Seni olid konkurentsiseaduses paralleelselt kasutusel mõlemad terminid. Ärisaladuse all mõistetakse uue seaduse kontekstis teavet, mis ei ole ei terviklikult ega osaliselt üldteada või kättesaadav nendele isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega kokku puutuvad. Samuti peab sellisel teabel olema kaubanduslik väärtus ning see väärtus peab tulenema teabe salajasusest. Kolmandaks peab teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik olema rakendanud vajalikke meetmeid hoidmaks teavet salajas. Lisaks „ärisaladuse“ defineerimisele tutvustatakse ka mitmeid teisi seni defineerimata mõisteid. Näiteks antakse uues seaduses täpne sisu nii ärisaladuse omajale kui ka ärisaladusest tulenevaid õigusi rikkuvate kaupade mõistele.

Lisaks plaanitakse täiendada ka hetkel kehtivat kõlvatu konkurentsi keelu ja selle rikkumise puhul kasutatavate õiguskaitsevahendite regulatsiooni ning täpsustatakse ärisaladuse kaitsmise menetlusõiguslikke küsimusi. Üheks selliseks näiteks on ärisaladuse konfidentsiaalsuse säilimine ja tagamine kohtumenetluse käigus, mis seni on sageli takistanud ärisaladuse seaduslikku omajat algatamast kohtumenetlust oma ärisaladuse kaitseks.

Sorainen sai viiendat korda Baltimaade parimaks M&A nõustajaks

Mergermarket tunnustas detsembris Soraineni bürood juba viiendat korda Baltikumi Aasta M&A Õigusnõustaja tiitliga. Rahvusvahelise väljaande Mergermarket auhindadega tunnustatakse igal aastal Euroopa ühinemis- ja ülevõtmise valdkonna (M&A) parimaid advokaadibüroosid ja finantsnõustajaid. Aasta parimad M&A nõustajad valitakse kolme vooru läbimisel, kus võetakse arvesse nii tehinguid puudutavaid objektiivseid näitajaid kui ka sõltumatute ekspertide arvamust. Žürii, kuhu kuuluvad Mergermarketi suurte erakapitalifondide ja rahvusvaheliste advokaadibüroode esindajad, hindab igal aastal piiriüleste tehingute strateegilist kaalu, keerukust ja uuenduslikkust.

Sorainen nõustas mullu järgmisi suurtehinguid:

• Nordea ja DNB Eesti, Läti ja Leedu äritegevuse ühendamist Luminori pangaks. Baltimaade kõigi aegade suurim liitumistehing pälvis ka Baltimaade Aasta M&A Tehingu tiitli.
• Providence Equity Partnersi nõustamine Baltimaade äri omandamisel Rootsi meediagrupilt Modern Times Group, kus tehingu väärtuseks oli 115 miljonit eurot.
• Leedu suuruselt teise jaekaubandusketi operaatori Palink nõustamine  täisosaluse müümisel ICA Groupi kuuluvale Rimi Balticule, kus tehingu väärtuseks oli 213 miljonit eurot.
• USA kinoketi AMC Theatres nõustamine Nordic Cinema Group Holdingu ostmisel, kus tehingu väärtuseks oli 893 miljonit eurot.
• Kinnisvarainvestori W.P. Carey hallatava fondi CPA®:17 – Global nõustamine mitme Baltimaade kaubanduskinnisvara portfelli omandamisel, mille hinnanguliseks väärtuseks oli 187 miljonit eurot.

M&A foorum: Baltimaadel kõva potentsiaal

Advokaadibüroo Sorainen korraldas 4.-5. oktoobril Vilniuses koos Baltimaade ärilehtedega Verslo Žinios, Dienas Bizness ja Äripäev seitsmendat aastat järjest Balti M&A ja erakapitali foorumit. Tegemist on Balti era- ja riskikapitalifondide ning investeerimispankade esindajate, nõustajate, advokaatide ning ettevõtete juhtide ja omanike kohtumispaigaga.

Balti turu potentsiaal on märkimisväärne, leidsid foorumi esinejad. „Balti riigid pakuvad palju võimalusi headeks investeeringuteks ja siia tahaks ka ise rohkem raha paigutada,” ütles foorumil avakõnega üles astunud Tomas Czechowicz, Poola riskikapitalifondi MCI Capital asutaja. Czechowicz kirjeldas oma ärimudelit järgmiselt: „Kõigepealt tuleb saada meistriks koduturul, siis tuleb võita piirkondlikud meistrivõistlused ja siis saada Euroopa meistriks.”

CEE Equity Partnersi investeeringute juht Tamasz Szalai kinnitas samuti, et Baltimaid ei peaks nimetama väikeseks turuks. „Siinsed ettevõtted on küll väikesed ja fondidel pole siia kerge raha paigutada, kuid turg on põnev ja suure potentsiaaliga,” märkis ta.

Toodi välja ka negatiivsemaid toone. Luminori peaökonomist Žygimantas Mauricas sõnas, et majanduslik konjunktuur läheneb kriisieelsele tipule, kuid Baltimaad ei ole enam Euroopa tiigrid. „Peame rohkem tööd tegema, midagi lisaks pakkuma,” sõnas ta.

Üks selge trend on konsolideerumine. „Konsolideerumisest on saamas uus norm, mille peamisteks põhjusteks on küllastunud turud, piiratud võimalused orgaaniliselt kasvada, kuluefektiivsuse kasvav tähtsus ja üleilmastumise surve,” märkis SUMMA Advisersi kaasasutaja ja juhtivpartner Žygintas Mačėnas. Seda trendi järgides on ka konkurentsiametid hakanud andma rohkem koondumislubasid liitumistele, mis ületavad 40%-lise turuosa.

Tavakohaselt kuulutati foorumil välja ka aasta silmapaistvaimad tehingud Balti riikides. 2017. aasta Balti M&A aastatehinguks kuulutati Balti riikide ajaloo suurim tehing – Nordea ja DNB Balti ettevõtete äritegevuste ühendamine. PAG Capitali ja Meridian Capital Managementi investeering Food Unioni võitis era- ja riskikapitali aastatehingu tiitli ning olulisimaks välisturul tehtud tehinguks peeti Saksa pesufirma Felina ostu European Lingerie Groupi poolt.

Karin Madisson Partner saada e-mail tel +372 6 400 934		Toomas Prangli Partner saada e-mail tel +372 6 400 966		Piret Lappert Advokaat saada e-mail tel +372 6 400 961		Juulika Aavik Vandeadvokaat saada e-mail tel +372 6 400 942
Hanna Pahk Advokaat saada e-mail tel +372 6 400 915		Kai Vainola Advokaat saada e-mail tel +372 6 400 954		Häli Sokk Jurist saada e-mail tel +372 6 400 946		Oliver Ämarik Juristi abi saada e-mail tel +372 6 400 984

Olete saanud selle e-kirja Soraineni uudiskirjaga, sest olete lisatud Soraineni andmebaasi.
Kui te edaspidi pole huvitatud Soraineni uudiskirja saamisest, palun klikkige siia.

Soraineni uudiskirjad on koostatud teabe edastamise eesmärgil ning ei too autoritele kaasa kohustust ega juriidilist vastutust. Soraineni uudiskirjad ei kata kõiki õigusvaldkondi ega kajasta kõiki muutusi õigussüsteemis, samuti pole esitatud seletused ammendavad. Seetõttu soovitame lisainformatsiooni saamiseks ühendust võtta advokaadibürooga Sorainen või oma juristiga. Soraineni uudiskirjade elektroonilised versioonid leiate meie kodulehelt www.sorainen.ee.

© Sorainen 2017
Kõik õigused kaitstud