To read the newsflash in English, please click here:  |
||||||||||||||||||||||||
Meil on hea meel anda Teile informatsiooni, mis võib olla vajalik Teie äri edendamisel ja juriidiliste probleemide ärahoidmisel. Oleme oma praktikas näinud, et esmapilgul mitteolulised äriühingutega seotud toimingud võivad hiljem osutuda väga määravaks ning seetõttu soovime juhtida neile Teie tähelepanu. Samuti teavitame teid tööõigusaktides aset leidnud muudatustest ning Riigikohtu uuemast praktikast, millega tööandjad kindlasti arvestada võiksid.
1. KUI TÖÖ SOOMES, SIIS KA TÖÖTINGIMUSED SOOME NORMIDE JÄRGI Hiljutise Riigikohtu lahendiga tsiviilasjas nr 3-2-1-179-12 leidis kinnitust, et teise riiki tööle lähetatud töötaja suhtes kehtivad sealsed töötingimused. Juhul kui töötaja töötab mitmes riigis, on oluline kokku leppida tema lepingule kohaldatavas õiguses ning töö tegemise peamises kohas. Kui töötaja saadetakse tööle väljapoole seda kohta, on tegu lähetusega ning lähetuste puhul tuleb kindlasti kontrollida, kas kohaldamisele võib kuuluda lähetusriigi seadusandlus. Töötajad olid ehitajad Soomes ning nende tööandja oli Eesti äriühing, kes oli Soomes registreeritud elamuehituse tegevusvaldkonna ettevõtjana ja lähetas töötajad Soome tööle. Kohus leidis, et töötajate töösuhtele tuleb kohaldada Soome õigust, kuna lepingutel on kõige tihedam seos Soomega. Ühtlasi tuli kohaldada ka elamuehituse tegevusvaldkonna kollektiivlepingut, mille kohaselt pidi tunnitasu olema vastavalt 10,3 või 11 eurot. Tegelikkuses maksti töötajatele 8 eurot tunnis. Veelgi olulisem on kohtu täiendav selgitus selle kohta, et isegi, kui pooled oleks kokku leppinud Eesti õiguse kohaldamises, tuleks sellises olukorras lähtuda direktiivist 96/71/EÜ (lähetatud töötajate direktiiv), mille kohaselt tuleb tagada lähetatud töötajatele lähetuse riigis kehtivad töötingimused (sh vähemalt töötasu alammäära). Direktiivi ei kohaldata siiski kõikide lähetuste puhul. Seega ei tasu karta, et paaripäevane konverents teises riigis toob kaasa kohustuse tutvuda sealse tööseadusandluse nüanssidega. Direktiivi kohaldatakse olukordades, kus töötaja on ajutiselt tööle lähetatud tööandja koostööpartneri või sama kontserni äriühingu juurde, samuti renditöötajate puhul. 2. TÖÖTASU ALAMMÄÄR TÕUSIS 10. jaanuaril 2013 võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse “Töötasu alammäära kehtestamine”, mida rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2013. Töötasu alamäär tõusis seniselt 290 eurolt 320 euroni kuus. Tunnitasu alammäär on 1,90 eurot. Seega tuleb maksta neile töötajatele, kes on saanud tasu senise miinimumpalga alusel nüüd 320 eurot. Soovitav on vastavad muudatused teha ka töölepingutes. Tuletame meelde, et töötasu alammääras ei saa sisalduda tasusid öisel ajal töö tegemise, varalise vastutuse kokkuleppest kinnipidamise või muude lisatasu eeldavate olevate tegevuste eest – töötasu alamäär vastab tasule töö tegemise eest. 3. AEG PUHKUSE PLANEERIMISEKS Käesoleva aasta 30. juunil aeguvad enne 1. juulit 2009 ehk enne hetkel kehtiva töölepingu seaduse jõustumist väljateenitud puhkusepäevad. Seega tuleks kõikidel staažikatel töötajatel ja nende tööandjatel kontrollida, kas väljateenitud puhkusepäevad on ära kasutatud. Samuti tuleks hakata tegelema puhkustegraafikute koostamisega. Hetkel kehtiva seaduse järgi aeguvad puhkusepäevad nende väljateenimisele järgneva aasta jooksul. Näiteks 2012. aastal teenitud puhkusepäevad aeguvad 31.12.2013. Tööandjad ei tohi kindlasti mööda vaadata ka kohustusest hiljemalt märtsikuu lõpuks puhkuste ajakava koostada ja töötajaid sellest teavitada. Sageli arvatakse, et tegu on formaalsusega, kuid kui puhkuste ajakava jääb koostamata või osa puhkust sinna märkimata, võib töötaja ajakavas märkimata puhkust kasutada mis tahes ajal, teavitades tööandjat sellest 14 päeva ette. Selleks, et vältida töökorraldustes probleeme, tuleks juba praegu ettevõtte suvise töökorralduse peale mõelda ning puhkuste ajakava koostamisega alustada. 4. MAJANDUSAASTA ARUANDE KINNITAMINE Majandusaasta aruande esitamine on tehtud ettevõtjatele ettevõtjaportaali https://ettevotjaportaal.rik.ee/ kaudu väga lihtsaks ning seetõttu unustatakse tihti, et majandusaasta kinnitamisel tuleb endiselt järgida kindlaid protseduurireegleid, mille järgimata jätmine tähendab ebaõigeid kandeid raamatupidamises ja juhtimisvigu. Näiteks peab aruande kohta andma oma arvamuse nõukogu ning aruanne koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsusega tuleb kinnitada osanike/aktsionäride koosolekul, mille kohta tuleb koostada protokoll. Kasumi jaotamist või kahjumi katmist ei saa järgmise aasta aruandes kajastada vaid juhatuse ettepaneku alusel, vaid vastava raamatupidamisliku kande aluseks peab olema osanike/aktsionäride otsus. Samuti juhime teie tähelepanu asjaolule, et juhul, kui ühingu kapital ei ole veel eurodesse konverteeritud, soovitame otsustada see samal koosolekul majandusaasta aruande kinnitamisega ning esitada vastavad dokumendid äriregistrisse. 5. JUHATUSE JA NÕUKOGU LIIKMETE VOLITUSTE PIKENDAMINE Koos majandusaasta aruande kinnitamisega soovitame üle vaadata ka nõukogu ja juhatuse liikmete ning audiitori volituste tähtajad ning vajadusel neid pikendada. 2011. aasta jaanuarist kehtivate muudatuste järgi võib osaühingu juhatuse valida tähtajatult, kui põhikirjas ei ole ettenähtud tähtaega. Nõukogu liikmete volituste tähtaeg on seaduse kohaselt viis aastat, kui põhikirjas ei ole sätestatud lühemat tähtaega. Audiitori volitustele ei nähta seaduses ette tähtaega, kuid selle võib otsustada osanike/aktsionäride koosolekul. Tihti on äriühingute juhatuse ja nõukogu liikmete volitusi küll pikendatud, kuid vastavad dokumendid on jäetud äriregistrisse esitamata. Juhatuse ja nõukogu liikmete volituste pikendamisega seotud dokumendid tuleb aga esitada äriregistrisse viivitamatult. Juhul kui äriregister ei kajasta juhatuse või nõukogu liikmete volituste pikendamist, võib see tekitada probleeme ametiasutustega suhtlemisel ning põhjustada vaidlusi esindusõiguse olemasoluga seotud küsimustes. Samuti võib äriregister teha andmete esitamiseks kohustatud isikutele ja äriühingule trahvi või algatada sundlõpetamise. 6. MTR REGISTREERINGUTE KINNITAMINE Kõik ettevõtjad, kellel on registreeringuid majandustegevuse registris (MTRis) peavad esitama 15. aprilliks kinnituse registreeringu õigsuse kohta. Kui ettevõtja ei täida registreeringu kinnitamise kohustust õigeaegselt, siis registreering peatatakse ning ettevõtja võib saada trahvi registreeringuta tegutsemise eest. 7. JUHATUSE LIIKME LEPING Tuleb tõdeda, et endiselt paljudel juhatuse liikmetel puudub korrektne juhatuse liikme leping ning tegutsetakse tavalise töölepingu alusel. Kuna juhatuse liikmetele ei laiene töölepingu seadus, soovitame vormistada juhatuse liikmetele juhatuse liikme leping. Juhatuse liikme leping on nii juhatuse liikme kui ka ühingu huvides. Juhatuse liikme lepinguga on võimalik kaitsta paremini äriühingu õigusi ja huvisid – eelkõige täpsemalt määratleda ärisaladuse hoidmise kohustus ja konkurentsikeeld. Kuna Eesti seadusandlus ei defineeri selgelt, mida loetakse ühingu ärisaladuseks on soovitatav näidisloetelu sätestada juhatuse liikme lepingus. Üldine konkurentsikeeld sisaldub küll ka äriseadustikus, kuid ka siin soovitame juhatuse liikme lepingus täpsemalt määratleda muuhulgas konkureeriva tegevuse (mis on keelatud) sisu, keelu territoriaalne ulatus, kehtivuse tähtaeg jms. Samuti on võimalik lepinguga täpsemalt määratleda näiteks aruandluskohustus, vastutusvaldkond ja vastutus. Kuna juhatuse liikme suhet ei reguleeri töölepingu seadus, siis on selged ja üheselt läbi räägitud lepingutingimused olulised ka juhatuse liikme jaoks. Nii näiteks ei laiene juhatuse liikmele automaatselt õigust puhkusele ja puhkusetasule, piirangud materiaalse vastutuse osas, õigus lahkumishüvitistele, ületunnitöö kompenseerimise õigus. Juhul kui juhatuse liige töötab töölepingu alusel, siis võib juhtuda, et kohus loeb sellise lepingu seadusega vastuolus olevaks, kuna töölepinguseadus sätestab üheselt, et juhatuse liikme suhtele ei kohaldata töölepinguseadust. Juhatuse liikme lepinguga on võimalik saada selgemad reeglid enda tegevuse, õiguste ja kohustuste kohta, et mitte leida end olukorrast, kus juhatuse liikme lepingu sisu ja poolte tahet hakkab tuletama kohus. |
||||||||||||||||||||||||
Olete saanud selle e-kirja SORAINENi uudiskirjaga, sest olete lisatud SORAINENi andmebaasi. SORAINENi uudiskirjad on koostatud teabe edastamise eesmärgil ning ei too autoritele kaasa kohustust ega juriidilist vastutust. SORAINEN uudiskirjad ei kata kõiki õigusvaldkondi ega kajasta kõiki muutusi õigussüsteemis, samuti pole esitatud seletused ammendavad. Seetõttu soovitame lisainformatsiooni saamiseks ühendust võtta advokaadibürooga SORAINEN või oma juristiga. SORAINENi uudiskirjade elektroonilised versioonid leiate meie kodulehelt www.sorainen.ee ja te võite täpsustada oma eelistusi uudiskirjade saamiseks siit. © SORAINEN 2013 |
Tagasi üles