Meeldetuletus - uued reeglid (keelud) ja karistused elektri ja gaasiga kauplemisel
 
  Kaupo Lepasepp
   
 

Kaupo Lepasepp
Partner
kaupo.lepasepp@sorainen.com

   
  Kaspar Endrikson
   
 

Kaspar Endrikson
Advokaat
kaspar.endrikson@sorainen.com

   

Juba üle aasta (alates 28.12.2011)  kehtib nii Eestis kui teistes ELi riikides uus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta – paremini tuntud kui REMIT. Meie kogemus näitab, et turuosalised ei ole aga teadlikud ei REMITi olemasolust ega selle nõuetest. Arvestades, et hiljemalt 29. juuniks 2013 kehtestab Eesti riik REMITi nõuete rikkumise eest kohaldatavad tõhusad karistused (esmase info kohaselt trahv 32 000 eurot), oleme alljärgnevalt toonud välja olulisemad REMITiga seotud aspektid.

Mis on REMIT? – REMIT on otsekohalduv määrus, mis reguleerib energia (elekter ja gaas) hulgimüügitoodetega kauplemist turuosaliste poolt. REMIT:

  • defineerib ja keelustab energia hulgimüügiturge mõjutavad kuritarvitused, milleks loetakse turuga manipuleerimist ja selle katset ning siseteabega kauplemist;
  • kehtestab ELis ühtse energia hulgimüügiturgude monitooringu raamistiku, mille eesmärk on avastada ning hoida ära turu kuritarvitusi;
  • tagab keeldude rakendamise ja rikkumiste karistamise riiklikul tasandil.

REMITi kohaldamisala -  REMIT kohaldub:

  • Energia (elekter ja gaas) hulgimüügiturgude suhtes, mis tähendab iga turgu ELis, kus turuosalised kauplevad energia hulgimüügitoodetega.
  • Hulgimüügitoodeteks loetakse elektri ja maagaasi tarnelepinguid ELi siseseks tarneks ning lepinguid, mis on seotud elektri või maagaasi transportimisega ELis. Mõlemal juhul kohaldub REMIT nii füüsilise tarne lepingute kui ka tuletisinstrumentide (derivatiivid) suhtes. Üldjuhul ei loeta hulgimüügitooteks tarnelepinguid, mis on sõlmitud lõpptarbijaga. Samuti jäävad REMITi kohaldamisalast osaliselt välja need finantsinstrumendid, millega on lubatud kaubelda mõne liikmesriigi reguleeritud turul.
  • Oluline ei ole, kus ja kuidas eelnimetatud lepingutega kaubeldakse. Seega võivad hulgimüügitoodeteks, mille suhtes kehtivad REMITi keelud, kvalifitseeruda nii grupisiseseid tehinguid, OTC tehingud kui ka börsi vahendusel sõlmitud tehingud.
  • Turuosalisteks loetakse näiteks elektri- ja maagasiettevõtjaid, kes tegutsevad elektri või maagaasi transpordi, müügi või ostmisega; samuti elektritootjaid, põhivõrguettevõtjaid/süsteemihaldureid, LNG terminali haldureid, gaasihoidlate operaatoreid, elektrit või maagaasi edasimüümise eesmärgil ostvaid isikuid ning lõpptarbijaid, kelle aastane tarbimismaht on üle 600 GWh.

REMITi keelud – REMIT keelab:

  • Siseteabel põhineva kauplemise. Näiteks on siseteavet valdavatel isikutel keelatud kasutada seda teavet selleks, et omandada või loovutada sellise teabega seotud hulgimüügitooteid. Siseteabeks loetakse avalikustamata teavet, mis on piisavalt täpne ning seotud mõne hulgimüügitootega ning millel võib avaldamise korral olla oluline mõju hulgimüügitoodete hinnale. Näiteks võib siseteabeks olla teave tootmisüksuse planeeritud seisaku, võimsuse piirangu jmt kohta. Üldjuhul ei loeta siseteabeks teavet turuosalise enda kauplemisstrateegia kohta.
  • Turuga manipuleerimise ja selle katse. Manipuleerimiseks loetakse näiteks tehingu sõlmimist või kauplemiskorralduse andmist seoses hulgimüügitootega, millega antakse valesid või eksitavaid teated hulgimüügitoote pakkumise, nõudluse või hinna kohta. Samuti loetakse manipuleerimiseks näiteks teabe levitamist meedia, sh interneti kaudu, mis võib anda valesid või eksitavaid teateid energia hulgimüügitoodete pakkumise, nõudluse või hinna kohta.

REMITi kohustused – REMIT kohustab turuosalisi:

  • Avaldama siseteavet – avalikustamine peab toimuma õigeaegselt. Kui turuosaline hilineb siseteabe õigeaegse avalikustamisega, peab ta hilinemisest koos selle põhjendusega teavitama viivitamatult Konkurentsiametile ja ACER-ile.
  • Registreerima ennast Konkurentsiametis – kohustus jõustub pärast seda, kui Euroopa Komisjon on võtnud vastu REMITi rakendusaktid (tänaseks seda tehtud veel ei ole).
  • Esitama ACERile regulaarselt andmeid -  turuosalised peavad ACERile esitama andmeid sõlmitud tehingute ja kauplemiskorralduste kohta. Samuti elektrienergia või gaasi tootmiseks, hoidmiseks, tarbimiseks või edastamiseks mõeldud rajatiste võimsuse ja kasutamise kohta. See kohustus jõustub 6 kuud pärast Euroopa Komisjoni poolt REMITi rakendusaktide vastu võtmist (tänaseks seda tehtud veel ei ole).

Järelevalve ja karistused – järelevalvet REMITi keeldude ja kohustuste täimise üle teostab nii Konkurentsiamet kui ka ACER. Viimase ülesanne on monitoorida ELi hulgimüügiturgudel toimuvat ning anda võimalikest rikkumistest teada riiklikule regulaatorile, kelleks Eestis on Konkurentsiamet. Pärast ACERilt vastavasisulise teabe saamist on Konkurentsiamet kohustatud alustama menetlust ning rakendama rikkumise tuvastamise korral vastavaid karistusi. Konkurentsiametil ei ole täna veel REMITi rikkumiste menetlemise ega karistamise pädevusi. Samas on teada, et hiljemalt selle aasta juuni kuuks peavad vastavad õigused olema Konkurentsiametile antud. Selleks on välja töötatud ka vastavad elektrituruseaduse muudatusettepanekud. Esialgse teabe kohaselt võidakse juriidilist isikut karistada REMITi nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Seega on tagajärjed REMITi rikkumise korral väga tõsised.    

Soovitused – Oluline on tagada töötajate teadlikkus uutest keeldudest ja nõuetest. Ettevõtjad peaksid hindama, kas nende tööprotsessid ja sisemised eeskirjad võtavad arvesse REMITist tulenevaid keelde ja kohustusi (nt siseteabe avaldamise kohustus). Vajadusel tuleks täiendada töö sisekorraeeskirju.  Samuti on soovitatav töötajate vahel selgelt ära jagada ülesanded erinevate REMITist tulenevate kohustuste täitmiseks.
 

Olete saanud selle e-kirja SORAINENi uudiskirjaga, sest olete lisatud SORAINENi andmebaasi.
Kui te edaspidi pole huvitatud SORAINENi uudiskirja saamisest, palun klikkige siia.

SORAINENi uudiskirjad on koostatud teabe edastamise eesmärgil ning ei too autoritele kaasa kohustust ega juriidilist vastutust. SORAINEN uudiskirjad ei kata kõiki õigusvaldkondi ega kajasta kõiki muutusi õigussüsteemis, samuti pole esitatud seletused ammendavad. Seetõttu soovitame lisainformatsiooni saamiseks ühendust võtta advokaadibürooga SORAINEN või oma juristiga. SORAINENi uudiskirjade elektroonilised versioonid leiate meie kodulehelt www.sorainen.ee ja te võite täpsustada oma eelistusi uudiskirjade saamiseks siit.

© SORAINEN 2013
Kõik õigused kaitstud