|
Hea klient ja koostööpartner
Toome teieni lühiülevaate keskkonnaõiguse valdkonna hiljutistest suurematest muudatustest, mis võivad Teid mõjutada:
- Keskkonnatasu maksjate vastutus suureneb
- Võeti vastu keskkonnaseadustik
- Muutus keskkonnasüütegude regulatsioon
KESKKONNATASU MAKSJATE VASTUTUS SUURENEB
Kui seni arvutas ja esitas keskkonnatasude makseteate Keskkonnaamet, siis vastavalt keskkonnatasude seaduse ja maksukorralduse seaduse muudatustele peab alates 1. aprillist keskkonnaloa omaja keskkonnatasud ise arvutama ja deklareerima. Varasema korra kohaselt kontrollis ja kinnitas esitatud arvutuste õigsust Keskkonnaamet, nüüdsest aga vastutab keskkonnakasutaja esitatud andmete õigsuse eest terves ulatuses ise. Deklareerida tuleb kogu keskkonnakasutuse maht, sealhulgas ka keskkonnaloas lubatust rohkem kasutatu, ladestatu ja heidetu.
Keskkonnatasu deklaratsioon esitatakse ja keskkonnatasu tasutakse edaspidi erinevatele riigiasutustele. Deklaratsioon tuleb esitada Keskkonnaametile hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks ning tasumisele kuuluv summa tasuda Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontole.
Eelnimetatud muudatused rakenduvad saastetasude, vee erikasutusõiguse ning maavara kaevandamisõiguse tasu maksmisele.
 Tagasi algusesse
KESKKONNASEADUSTIK
Riigikogu võttis 16. veebruaril 2011 vastu keskkonnaseadustiku üldosa seaduse. Seaduse eesmärk on koondada keskkonnaõiguse üldised põhimõtted ja mõisted ühtsesse kompaktsesse õigusakti. Seadus jõustub koos keskkonnaseadustiku eriosa seadusega, mida Riigikogu hakkab eelduslikult menetlema käesoleval aastal.
Seadus sätestab esmakordselt Eesti keskkonnaõiguses keskkonnaalased põhikohustused (nn igaühekohustused) ehk kohustused, mis koormavad iga isikut ka nende igapäevases tegevuses. Igaühe kohustuseks on vältida või vähendada keskkonnahäiringut ning enne sellise tegevuse alustamist, mis võib põhjustada keskkonnaohtu, peab igaüks omandama teadmised keskkonnaohu vältimiseks. Lisaks igaühekohustustele on eelnõusse toodud käitajate põhikohustused, et vältida keskkonnaohtu ja rakendada ettevaatusabinõusid.
Kodifitseeritud on ka kogu lubade taotlemise protsess ehk senise vee erikasutusloa, ajutise vee erikasutusloa, välisõhu saasteloa, erisaasteloa, kaevandusloa, kiirgustegevusloa ja jäätmeloa asemele näeb seadus ette ühtse keskkonnaloa. Eelneva eesmärk on lihtsustada loa taotlemise menetlust ja võimaldada avalikkust paremini kaasata; ettevõtjale tähendab see loodetavasti ka väiksemat aja- ja rahakulu keskkonnaloa taotlemisel.
Uus seadus sätestab ka igaüheõigused. Lisaks keskkonnaalastele menetluslikele õigustele on igaühel õigus tema tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Koondades ja täiendades asjaõigusseaduse, metsaseaduse ja veeseaduse sätteid, sätestab keskkonnaseadustik ka igaühe õiguse teatud tingimustel kasutada võõrast maatükki ja veekogu.
Täiendavalt antakse keskkonnaorganisatsioonidele otsene eriõigus kaitsta avalikkuse huvi keskkonnaasjades.
Tagasi algusesse
MUUTUS KESKKONNASÜÜTEGUDE REGULATSIOON
21. märtsil 2011 jõustus karistusseadustiku muudatus, millega kriminaliseeritakse keskkonnavastaseid tegusid mis seni olid käsitletavad väärtegudena või üldse sanktsioneerimata, sätestatakse keskkonnavastaste süütegude peatükis täiendavalt karistus mitte üksnes kahju põhjustamise vaid ka olulise kahju ohu põhjustamise eest. Oluliselt on muudetud ka keskkonnasüütegude sanktsioone. Juriidilise isikule on keskkonnasüütegude korral jätkuvalt kohaldatav rahaline karistus.
Seadust täiendatakse viie uue koosseisuga ehk edaspidi on kriminaalkorras karistatavad: 1) laevalt saasteaine merre heitmise keelu korduv rikkumine (rahaline karistus või üheaastane vangistus) ja korduv rikkumine ettevaatamatusest (rahaline karistus); 2) riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumine olulise koguses (kuni üheaastane vanglakaristus); 3) käitise ebaseaduslik käitamine (kuni üheaastane vanglakaristus); 4) osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud aine ja toote käitlemine (kuni üheaastane vanglakaristus). Samuti on vastavalt karistusseadustiku §-le 364 karistatav keskkonna saastamisega kahju tekitamine inimese elule ja tervisele, ohu tekitamine inimese elule ja tervisele ning olulise kahju ohu põhjustamine vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, looma- ja taimeliikide isenditele või nende osadele. Ohu põhjustamisel on sanktsioonina ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vanglakaristus. Olulise kahju tekitamisel on sanktsioonina ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vanglakaristus ning suure kahju korral on sanktsiooniks kas rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
Keskkonna saastamisel ettevaatamatusest tehakse edaspidi vahet ohu tekitamisel (sealhulgas inimese elule ja tervisele), olulise ja suure kahju tekitamisel. Sanktsioonid on vastavalt eelnevalt toodule kas rahaline karistus, rahaline karistus või kuni üheaastane vanglakaristus ja rahaline karistus või kuni kolmeaastane vanglakaristus.
Ohtlike kemikaalide ja jäätmete käitlemisnõuete rikkumisel, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule ja tervisele või olulise kahju oht, on ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vanglakaristus. Ettevaatamatuse korral on sanktsiooniks rahaline karistus või kuni üheaastane vanglakaristus. Tuumamaterjali ja radioaktiivsete ainete käitlemisel kaasneb vastutus, kui on tekitatud oht inimese elule ja tervisele või kui eksisteeris oht kahju tekkimiseks (kuni viieaastane vanglakaristus). |
