Vähem kui kuu aja pärast on enamikel ühingutel käes järjekordne majandusaasta aruande esitamise tähtaeg. Seoses sellega soovime juhtida Teie tähelepanu mõningatele kohustuslikele ja soovituslikele toimingutele.

1. MAJANDUSAASTA ARUANNE

Majandusaasta aruande koostamise ja kinnitamise protsessi tuleb kaasata kõik ühingu juhtimisorganid. Juhatus koostab majandusaasta aruande ja laseb selle audiitoril kontrollida. Nõukogu koostab majandusaasta aruande kohta kirjaliku aruande (k.a. arvamuse juhatuse kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse kohta) ning määrab üldkoosoleku päevakorra. Juhatus esitab üldkoosolekule nõukogu aruande ja majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga. Üldkoosolek peab otsustama aruande kinnitamise ja kasumi jaotamise või kahjumi katmise.

Kui äriühing on teeninud kasumit, siis tuleb äriregistrile koos majandusaasta aruandega saata ka andmed üldkoosoleku kasumi jaotamise otsuse kohta (kui see teave ei ilmne majandusaasta aruandest). Kui äriühing on kandnud kahjumit, siis peab juhatus koos majandusaasta aruande esitamisega teatama registrile, missugusel viisil on üldkoosolek otsustanud kahjumi katta. Samuti tuleb dividendide maksmise või mittemaksmise otsusest teavitada Eesti Väärtpaberite Keskregistrit (EVK).

Juhime teie tähelepanu sellele, et juhul kui ühingul on netovara vähem kui pool osa- või aktsiakapitalist või vähem kui äriseadustikus sätestatud miinimumkapital (osaühingul 2 500 eurot, aktsiaseltsil 25 000 eurot), siis peavad aktsionärid/osanikud otsustama, kuidas viia netovara suurus vastavusse seadusega. Netovara taastamiseks on võimalik kasutada erinevaid meetodeid, milles palume teil konsulteerida oma audiitori või advokaadiga. Netovara seadusega kooskõlla viimiseks näeb seadus ette kapitali vähendamise, suurendamise, muude abinõude tarvitusele võtmise, ühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise. Kui neid võimalusi ei ole võimalik kasutada, siis tuleb otsustada pankrotiavalduse esitamine. Kui juhatus ja osanikud eiravad nimetatud kohustust, võib see kaasa tuua nii tsiviil- kui ka kriminaalvastutuse. Juhatuse vastutus võib järgneda ka juhul, kui osanikud ei võta midagi ette netovara seadusega kooskõlla viimiseks, kuid juhatus on veendunud, et tegemist on püsiva maksejõuetusega.

2. KAPITALI KONVERTEERIMINE EURODESSE

Soovitame üheskoos majandusaasta aruande kinnitamisega otsustada ka kapitali konverteerimise eurodesse, kuna kapitali eurodesse konverteerimist tuleb samuti kinnitada osanike/aktsionäride koosolekul ning seda on võimalik otsustada samal koosolekul, kui kinnitatakse majandusaasta aruanne. Selleks tuleb muuta põhikirja ning vajadusel suurendada või vähendada kapitali. Aktsiaseltside või EVKs registreeritud osaühingute puhul ei tohiks unustada ka EVK teavitamist, mis tuleb teha enne dokumentide esitamist äriregistrisse.

3. AMETIAEGADE PIKENDAMINE

Koos majandusaasta aruande kinnitamisega soovitame üle vaadata ka nõukogu ja juhatuse liikmete ning audiitori volituste tähtajad, ning vajadusel neid pikendada. 2011. aasta jaanuarist kehtivate muudatuste järgi võib osaühingu juhatuse valida tähtajatult, kui põhikirjas ei ole ettenähtud tähtaega. Nõukogu liikmete volituste tähtaeg on seaduse kohaselt viis aastat, kui põhikirjas ei ole sätestatud lühemat tähtaega. Audiitori volitustele ei nähta seaduses ette tähtaega, kuid selle võib otsustada osanike/aktsionäride koosolekul.