Eesti maksu- ja tolliõiguse uudiskiri. November 2014
To read the news in English, please click here: In Latvian

  Allar Jõks
 
Allar Jõks
Partner
allar.joks@sorainen.com
   
  Tanel Molok
 
Tanel Molok
Advokaat
tanel.molok@sorainen.com
   
  Paul Künnap
 
Paul Künnap
Vandeadvokaat
paul.kunnap@sorainen.com
   
  Helena Kullamaa
 
Helena Kullamaa
Advokaat
helena.kullamaa@sorainen.com
   
  Kärt Anna Maire Kelder
 
Kärt Anna Maire Kelder
Välisnõunik
kart.kelder@sorainen.com
   
1. Muutub ettevõtte sõiduauto maksustamise kord

Alates 1. detsembrist 2014 hakkavad kehtima käibemaksuseaduse muudatused, mis puudutavad sõiduautode maksustamist. Senise 100% asemel on edaspidi ettevõtjatel sõiduauto ostmisel ja kasutusrendi lepingu alusel kasutamisel ning ka sõiduauto tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel õigus sisendkäibemaksu maha arvata vaid 50% ulatuses. Sõiduauto kasutamisel eranditult ettevõtluse tarbeks on siiski võimalik 100% sisendkäibemaksu maha arvata.

Sel juhul tuleb tõendada, et sõiduautot eratarbimises ei kasutata, kuid seadus tõendamise kohta konkreetseid reegleid ette ei näe. Seaduse seletuskirjas tuuakse välja, et ettevõte peab tegema kõik selleks, et sõiduautot ei saaks eratarbimises kasutada. Näiteks tuleks auto parkida töökohal, salvestada GPS logisid, pidada sõidupäevikut ning teha muud, mis tõestaks usutavalt, et autot kasutatakse eranditult ettevõtluse tarbeks. 100% sisendkäibemaksu on võimalik ka edaspidi maha arvata taksode, õppesõiduautode ning müügiks või rendiks soetatud autode puhul.

Kui sõiduauto ostul arvatakse 100% käibemaksu maha, kuid hiljem kasutatakse sõidukit siiski ka eratarbimises, tuleb pool mahaarvatud sisendkäibemaksust koos intressiga tagasi maksta. Riigile 50% ulatuses sisendkäibemaksu tagasimaksmise vältimiseks ei tohi sõiduauto kasutusotstarve kahe aasta jooksul muutuda ehk selle perioodi jooksul ei tohi mitte ühtegi erasõitu tööautoga teha. See tähendab omakorda ka seda, et 100% sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse säilitamiseks ei tohi töötajatele, teenistujatele ega juhtimis- või kontrollorgani liikmele ka tasu eest autot eratarbeks kasutada anda.

Siinkohal on sobilik anda ettevõtjatele mõned soovitused:

  • Kui on plaan lähiajal ettevõttele sõiduauto soetada või kapitalirendilepinguga liisida, siis seda oleks mõistlik teha enne 1. detsembrit 2014. Siis saab veel kogu tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata.
  • Kehtivad kasutusrendilepingud on võimaluse korral mõistlik enne 1. detsembrit 2014 teha ümber kapitalirendilepinguteks. Kui seda ei tehta, siis saab alates 1. detsembrist 2014 tasutavatelt kasutusrendimaksetelt käibemaksu maha arvata vaid 50% ulatuses. Kui kasutusrent muudetakse enne 1. detsembrit 2014 kapitalirendiks, saab käibemaksu kogu ulatuses maha arvata.
  • Kui siiski on vaja pärast seadusemuudatuse jõustumist jätkata sõiduautode kasutamist kasutusrendilepingu alusel või soetada uus auto, siis tuleks luua võimalused maksuametile tõendite esitamiseks, et autot kasutati eranditult ettevõtlusega seotud sõitude tarbeks.

2. Ettevõtted peavad hakkama deklareerima maksukohustust mõjutada võivaid asjaolusid

Alates 1. jaanuarist 2015 jõustub tulumaksuseaduse muudatus, mille järgi peavad residendist juriidilised isikud ning Eestis püsivat tegevuskohta omavad mitteresidendist juriidilised isikud 10. veebruariks 2015 deklareerima asjaolud, mis võivad mõjutada nende tulumaksu dividendidelt ning muudelt kasumieraldistelt (§ 50) või mitteresidendist juriidilise isiku puhul püsiva tegevuskoha maksustamist (§ 53).

Seega tuleb deklareerida:

  • äriühingu omakapitali tehtud sissemaksed,
  • välisriigis kinnipeetud ja tasutud tulumaks,
  • saadud tulud, mille arvel saab maksta tulumaksuvabalt dividende ja teha väljamakseid omakapitalist,
  • samuti teisele äriühingule kuulunud samasugused õigused, mis on saadud äriühingute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus.

Edaspidi tuleb eeltoodud maksukohustuse tekkimist mõjutada võivad asjaolud deklareerida jooksvalt selle asjaolu esinemisele järgneval kuul.

Eelnõu seletuskirja järgi on muudatuse üheks eesmärgiks suurendada ettevõtjate ning maksuhalduri õiguskindlust eelmärgitud tulumaksuseaduse paragrahvide alusel tekkiva maksukohustuse suuruse kindlaksmääramisel. Sellega pannakse äriühingutele taas kord lühikese etteteatamistähtajaga kohustus esitada maksuhaldurile deklaratsioone ja aruandeid.

3. Siseriikliku aktsiisisaatedokumentide haldamise elektroonilise süsteemi (SADHES) kasutamine muutus kohustuslikuks

Aktsiisilaopidajate jaoks kuni septembri lõpuni vabatahtliku SADHES-süsteemi kasutamine muutus alates oktoobrist kohustuslikuks. SADHES-süsteemis saab lisaks aktsiisimaksu tagastamise taotlustele elektroonselt vormistada ja esitada ka A- ja T-saatelehti ning SAAD saatedokumente.

Muudatus toob kaasa paberimajanduse vähenemise – aktsiisikaubaga on kaasas senise kolme paberi asemel ainult üks. Kui esinevad ebakõlad kauba ja saatelehel oleva informatsiooni vahel, siis tuleb see süsteemi ka üles märkida. Ettevõtja jaoks on boonuseks ka võimalus saada vajalike saatelehtede käsitlemise kohta reaalajas ülevaadet ning kasutada laoseisu ja -liikumise aruannet, mis on süsteemi poolt eeltäidetud. >> Vt lisainfot  

4. Paul Künnap valiti Eesti Välisinvestorite Nõukogu maksu- ja õigustöörühma juhiks

Eesti Välisinvestorite Nõukogu (FICE) juhatus määras 9. septembril toimunud juhatuse koosolekul SORAINENi vandeadvokaadi Paul Künnapi FICE maksu- ja õigusküsimuste töörühma juhiks. Lisaks maksu- ja õigusvaldkonnale loodi töörühmad ka välisinvestorite jaoks oluliste tööhõive- ja haridusküsimuste käsitlemiseks. Töörühmade eesmärk on nimetatud valdkondi välisinvestorite seisukohast põhjalikult analüüsida, kaasates asjaomaseid praktikuid ja spetsialiste, ning esitada omapoolseid argumenteeritud ettepanekuid Eesti valitsusele ja riigiasutustele.

Paul Künnapi juhitud maksu- ja õigusküsimuste töögrupi esimene koosolek leidis aset 13. oktoobril. „Arvestades Eesti ja kogu regiooni tänast üsna pingelist olukorda, on vaja teha tööd selleks, et muuta Eesti välisinvestoritele atraktiivsemaks. Soodne maksusüsteem ning usaldusväärne ja hästitoimiv õigusruum moodustavad olulise osa investeeringutele avatud ettevõtluskeskkonnast. Tundub, et selles valdkonnas annab mõndagi ära teha ning osalemine FICE Eesti maksu- ja õigusküsimuste töörühmas pakub võimaluse konstruktiivsete ettepanekute esitamiseks,“ sõnas Paul.

FICE on Austria, Hollandi, Norra, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Taani väliskaubanduskodade ja ettevõtlusorganisatsioonide ühendus, mille liikmete kaudu on tehtud enam kui 80% otsestest välisinvesteeringutest Eestisse.

5. SORAINENi maksu- ja tolliõiguse töörühmaga liitus vandeadvokaat Kärt Anna Maire Kelder

Vandeadvokaat Kärt Anna Maire Kelder on töötanud õiguse valdkonnas alates 2001. aastast. Alustanud toonases Eesti Välisinvesteeringute Agentuuris, nõustas ta Eestisse investeerida soovivaid rahvusvahelisi investoreid.

Kärdi fookuses on alati olnud rahvusvaheline ärinõustamine ja äriühingute struktureerimine ning ta on spetsialiseerunud rahvusvahelisele maksuõigusele. Enne SORAINENiga liitumist töötas Kärt 8 aastat Austrias, alustades rahvusvahelise advokaadibüroo Freshfields Bruckhaus Deringer maksutiimis ning tõustes rahvusvahelisi ettevõtjaid nõustava äriühingu partneriks.

Kärt on nõustanud gaasi-, nafta- ja ravimikontserne, alkoholi- ja tselluloositootjaid, transpordi- ja logistikafirmasid ning kinnisvara- ja investeerimisfirmasid paljudes rahvusvahelistes tehingutes, samuti rahvusvaheliselt liikuvaid IT-töötajaid ja kunstnikke. Kärdil on laialdane Vene, Ukraina ja Kasahstani klientide nõustamise kogemus ning tema praeguseks asukohaks on Moskva. Lisaks eesti keelele valdab ta vabalt saksa, vene ja inglise keelt.

Kärdil on laialdased teadmised järgnevates valdkondades:

  • Maailma maksusüsteemid:   Kärt on nõustanud ettevõtteid ja ettevõtjaid USAst, enamikest Euroopa riikidest, Venemaalt, Ukrainast, Kasahstanist, Singapurist ning asutanud äriühinguid nendes jurisdiktsioonides. Lisaks on ta kirjutanud artikleid tuntud erialakirjanduse väljaandjale Linde Verlag, analüüsides WTO õiguse kohaldatavust erinevates jurisdiktsioonides ja esinenud hulgalistel erialaseminaridel. 
  • Maksulepingud ja nende kohaldamine: maksulepingute puhul on lisaks sättele oluline ka see kuidas riigid maksulepinguid kohaldavad ning milliseid suundi annavad nii OECD töötoad kui Euroopa Kohus. Kärt on kirjutanud rahvusvahelises erialakirjanduses ka Eesti maksulepingutest ja nende kohaldamise põhimõtetest.
  • Maksudest kõrvalehoidumise vastaste meetmete kohaldamine: Kärdi tugevuseks on aastate jooksul välja kujunenud tugev rahvusvaheline kollegiaalne võrgustik ning äriline lähenemine, mis põhineb tema enda kui ettevõtja kogemusel.

Kärdi motoks on, et kõrgusi tuleb alistada ja unistused on saavutuste aluseks. Kärt usub, et akadeemiliselt täpsed teadmised koostöös au, mõttekiiruse ja kollegiaalse sõbralikkusega annavad parima tulemuse ning seepärast ühines ka SORAINENiga.

Kärt on lõpetanud Tartu Ülikooli magistrikraadiga õigusteaduses ning Viini ülikooli Vienna University of Business Administration magistrikraadiga rahvusvahelises maksuõiguses.

 
prindi HTML
 

Olete saanud selle e-kirja SORAINENi uudiskirjaga, sest olete lisatud SORAINENi andmebaasi.
Kui te edaspidi pole huvitatud SORAINENi uudiskirja saamisest, palun klikkige siia.

SORAINENi uudiskirjad on koostatud teabe edastamise eesmärgil ning ei too autoritele kaasa kohustust ega juriidilist vastutust. SORAINEN uudiskirjad ei kata kõiki õigusvaldkondi ega kajasta kõiki muutusi õigussüsteemis, samuti pole esitatud seletused ammendavad. Seetõttu soovitame lisainformatsiooni saamiseks ühendust võtta advokaadibürooga SORAINEN või oma juristiga. SORAINENi uudiskirjade elektroonilised versioonid leiate meie kodulehelt www.sorainen.ee ja te võite täpsustada oma eelistusi uudiskirjade saamiseks siit.

© SORAINEN 2014
Kõik õigused kaitstud