Konkurentsialaste kuritegude nimekiri lüheneb
To read the newsflash in English, please click here: In English

   
  Kaupo Lepasepp
   
 

Kaupo Lepasepp
Partner
kaupo.lepasepp@sorainen.com

   
  Piibe Lehtsaar
   
 

Piibe Lehtsaar
Advokaat
piibe.lehtsaar@sorainen.com

   

Alates 1. jaanuarist 2015 saab vanglakaristust ja juriidiliste isikute puhul kuni 16 miljoni euro suurust rahalist karistust konkurentsialaste süütegude puhul kohaldada üksnes konkurentsi kahjustavate kokkulepete sõlmimise eest.

Eestis jagunevad konkurentsialased rikkumised kuritegudeks ja väärtegudeks. Hetkel on karistusseadustikus kuritegudena kvalifitseeritavaid konkurentsiõiguse rikkumisi neli. Karistusõiguse revisjoni käigus on otsustatud alles jätta ainult üks – vastavalt Riigikogu poolt 19. juunil 2014 vastuvõetud seadusele on alates 1. jaanuarist 2015 konkurentsialastest rikkumistest kuriteona karistatav ainult konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimine. Ülejäänud rikkumised jäävad väärtegudeks, mille puhul on rahalise karistuse ülemmäär oluliselt madalam ning vanglakaristus ei ole võimalik.

Lisaks juba tehtud muudatustele on arutamisel konkurentsi kahjustavate kokkulepete karistusõigusliku käsitluse ja menetlusreeglite võimalik muutmine. Riigikogu on teinud Justiitsministeeriumile ülesandeks töötada käesoleva aasta 30. septembriks välja lahendus konkurentsialaste süütegude efektiivsemaks menetlemiseks. Kui olete huvitatud konkurentsialaste rikkumiste regulatsiooni osas Justiitsministeeriumile enda seisukoha esitamisest, tuleks seda teha suve jooksul – siis on ministeeriumil võimalus teie seisukohti analüüsi koostamisel arvesse võtta.

1. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine, koondumisest mitteteatamine ja olulist vahendit omava ettevõtja kohustuste täitmata jätmine on alates 2015. aastast karistatavad ainult väärteona

Hetkel kehtiva karistusseadustiku kohaselt on kuritegudena karistatavad järgmised konkurentsialased süüteod:

  • turgu valitseva seisundi kuritarvitamine, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust või tegemist on vee-, soojus-, elektri- või gaasiettevõtja poolse hinnaregulatsiooni puudutava rikkumisega;
  • koondumise jõustamine koondumiseks loa puudumisel, koondumise keelu või koondumise loa tingimuste rikkumine, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust;
  • olulist vahendit omava ettevõtja kohustuste täitmata jätmine, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust. Olulist vahendit omavaks loetakse eelkõige ettevõtja, kelle opereerimisel on võrgustik või infrastruktuur, mida teisel isikul ei ole võimalik või majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda.

Karistusseadustiku revisjoni käigus on otsustatud ära kaotada võimalus karistada isikuid kuriteo eest tingimusel, et isikut on varem sama teo eest karistatud väärteokaristusega. Selle üldise muutusega seonduvalt kaotatakse ära ka eelpool viidatud kolm konkurentsialast kuritegu ning edaspidi on need teod karistatavad ainult väärtegudena konkurentsiseaduse alusel. Seejuures kaob kuriteona ära ka erikoosseis vee-, soojus-, elektri- ja gaasiettevõtjate jaoks, mis ei eeldanud eelnevat karistatust sama väärteo eest.

Erinevalt kuritegudest on väärtegude puhul keelatud tõendite kogumine jälitustoiminguga ja kriminaalmenetluses ette nähtud tõkendite kohaldamine (nt elukohast lahkumise keeld). Samuti on väärtegude aegumistähtaeg võrreldes kuritegudega viie aasta asemel kolm aastat ning kohaldatavad karistused leebemad.

2. Konkurentsialaste väärtegude eest saab alates 2015. aastast määrata senisest suuremaid rahatrahve

Rahaliste karistustega seonduvalt tõuseb alates 1. jaanuarist 2015 konkurentsialaste väärtegude eest kohaldatava rahatrahvi ülemmäär. Hetkel on konkurentsialaste väärtegude eest juriidilisele isikule kohaldatav maksimaalne rahatrahv 32 000 eurot. Seadusemuudatusega tõstetakse seda piirmäära 400 000 euroni ehk enam kui 10 korda. Võrreldes korduva konkurentsialase süüteo puhul hetkel kehtiva rahalise karistuse ülemmääraga 16 miljonit eurot, on siiski tegemist oluliselt väiksema summaga. Liigseks rõõmuks siin samas põhjust ei ole, sest eelnevalt sama väärteo eest karistamata juriidiliste isikute jaoks võimalik rahatrahv suureneb.

Füüsilistele isikutele konkurentsialase väärteo eest kohaldatava rahatrahvi ülemmäär ei muutu. See on endiselt kuni 300 trahviühikut ehk hetkeseisuga kuni 1200 eurot.

3. Käimas on arutelu konkurentsi kahjustavate kokkulepete karistusõigusliku käsitluse muutmise üle

1. jaanuaril 2015 jõustuva seadusega ei muudeta karistusseadustiku paragrahvi, mille kohaselt on kuritegu nii konkurentide kui ka mittekonkurentide vahel konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimine. Erinevalt ülejäänud konkurentsialastest süütegudest ei sõltu konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimise kuriteoks kvalifitseerumine sellest, kas isikut on sama teo eest varem karistatud.

Karistusõiguse revisjoni käigus tõusis mitmete turuosaliste initsiatiivil küsimus, kas ka konkurentsi kahjustavate kokkulepete sõlmimine tuleks kas tervikuna või osaliselt muuta kuriteo asemel väärteoks. Näiteks pooldasid sellist lahendust Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit. Justiitsministeerium ja Konkurentsiamet olid sellise muudatuse vastu. Arutlusel oli ka teiste riikide eeskujul uue menetlusliigi loomine konkurentsi kahjustavate kokkulepete jaoks, mis sarnaneks riikliku järelevalve menetlusega. Arvamuste paljususe tõttu jäeti need küsimused 1. jaanuaril 2015 jõustuvate karistusseadustiku muudatuste paketist välja. Vastavat teemat ei võetud aga täielikult päevakorrast maha, vaid Riigikogu õiguskomisjon tegi Justiitsministeeriumile ülesandeks töötada 30. septembriks välja kompleksne lahendus konkurentsialaste süütegude efektiivsemaks menetlemiseks.

 

Olete saanud selle e-kirja SORAINENi uudiskirjaga, sest olete lisatud SORAINENi andmebaasi.
Kui te edaspidi pole huvitatud SORAINENi uudiskirja saamisest, palun klikkige siia.

SORAINENi uudiskirjad on koostatud teabe edastamise eesmärgil ning ei too autoritele kaasa kohustust ega juriidilist vastutust. SORAINEN uudiskirjad ei kata kõiki õigusvaldkondi ega kajasta kõiki muutusi õigussüsteemis, samuti pole esitatud seletused ammendavad. Seetõttu soovitame lisainformatsiooni saamiseks ühendust võtta advokaadibürooga SORAINEN või oma juristiga. SORAINENi uudiskirjade elektroonilised versioonid leiate meie kodulehelt www.sorainen.ee ja te võite täpsustada oma eelistusi uudiskirjade saamiseks siit.

© SORAINEN 2014
Kõik õigused kaitstud