Karin Madisson Partner karin.madisson@sorainen.com
	Kaia Kuusler Advokaat kaia.kuusler@sorainen.com

1. aprillil 2013 jõustus uus avaliku teenistuse seadus (ATS). Uus ATS selgitab ametniku põhifunktsiooni, milleks on avaliku võimu teostamine, olemust ning seab selgema piiri ametniku ning töötaja vahele. Muudatuste tulemusena peaks ligikaudu veerandist senistest ametnikest saama töötajad.

Seega toob uue ATSi jõustumine ametiasutustele kaasa uute töölepingute sõlmimise kohustuse. Kuigi töölepingu sõlmimine võib tunduda lihtne, tuleb siiski silmas pidada, et ATSi alusel enesestmõistetavalt reguleeritud küsimused ei pruugi olla töölepingu seadusega reguleeritud ning seega peaks sõlmitav tööleping olema märksa põhjalikum. Töötajate koosseisu täienemisel tuleks kindlasti üle vaadata töökorralduse reeglid – võib juhtuda, et ka neid tuleb uute funktsioonidega töötajate lisandumisel täiendada.

Esmapilgul võib tunduda, et uus ATS on väga sarnane töölepingu seadusele (TLS). Siiski jäävad avalikku teenistust ja töösuhet eristama mitmed tunnused. Mõned näited:

• Nõuded ametnikele tulenevad suures osas seadusest – näiteks nõuded haridusele, kodakondsusele või laitmatule minevikule. Töötajate puhul reeglina õigusaktidest tulenevat nõuet või piirangut ei ole, kinnitused kõikvõimalike omaduste esinemise/puudumise kohta tuleb igakordselt ette näha töölepingus.
• Ametnike kõrvaltegevus on piiratud ainult olukorras, kus see toob kaasa teenistuskohustuste rikkumise ja laiemaid piiranguid seada ei saa. Töötajate puhul seevastu võib lisaks eelnimetatud kõrvaltegevuse piirangule leppida kokku ka laiemas konkurentsikeelus, kui tööandjal on selleks põhjendatud huvi. Konkurentsikeeldu võib rakendada ka pärast töösuhte lõppemist. Kindlasti ei puuduta see küsimus ainult eraõiguslikke tööandjaid, ka ametiasutustel võib olla põhjendatud huvi selleks, et koolitatud töötaja näiteks erasektoris samaaegselt oma teadmisi ei jagaks.
• Töösuhe on paindlikum motivatsioonisüsteemi kujundamisel. Ametnike puhul on lisatasude võimalus sätestatud seaduses, töötajate puhul võib töölepinguga ette näha erinevaid motivatsioonipakette.
• Ametnike ja töötajate suhtes rakendatav vastutus ja sanktsioonid on erinevad. Töötajate puhul ei sätesta seadus juba ammu distsiplinaarvastutust, vaid kohaldatakse võlaõigusseadust koos töölepingu seadusest tulenevate erisustega. Ametnike vastutust reguleerib ATS, mis näiteks näeb erinevalt TLSist ette erireegleid noomituse või hoiatuse osas. Samuti sätestab ATS, et tahtlik rikkumine või asutuse mainet kahjustava teo toime panemine võivad olla teenistussuhte lõpetamise aluseks, samas kui TLSist sellist eeldust ei tulene. Kui asutus soovib, et sellised reeglid kehtiksid ka töötajatele, tuleb need ette näha töölepingus.
• Ametnikud peavad järgima ka muudest seadustest tulenevaid erireegleid. Näiteks on ametnikud kohustatud täitma korruptsioonivastast seadust: esitama huvide deklaratsiooni ja mitte võtma vastu korruptiivset tulu. Töötajaid seevastu ei saa reeglina pidada ametiisikuteks korruptsioonivastase seaduse tähenduses.

Seega on töösuhe kahtlemata paindlikum ning võimalused kokkulepeteks laiemad. Kindlasti tuleks neid võimalusi ka kasutada, kuna mõned ATSi alusel loomulikuna tunduvad tingimused ei kehti töösuhtes.

Mis saab edasi?

1. aprillil 2013 jõustusid ATSi jõustumisega samaaegselt ka Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud uued ametiasutuste koosseisud ja palgajuhendid, mille põhjal peaks praeguseks paljud uued töölepingud juba sõlmitud olema.

Kui muudatusi veel tehtud ei ole, tuleks silmas pidada järgmist: kui koosseisu kehtestamise tõttu muutub ametniku ametikoht töökohaks, tuleb muudatusest ametnikku kirjalikult vähemalt 30 kalendripäeva ette teavitada. Teade tuleb ametnikule kätte toimetada nii, et kättetoimetamist oleks hiljem võimalik tõendada (nt ametniku allkiri kättesaamise kohta). Meeles tuleb pidada, et teate kirjalik vorm eeldab pädeva isiku allkirja. Ametnikule tuleb anda vastamiseks (s.t. pakutava töölepinguga nõustumiseks või sellest keeldumiseks) tähtaeg, mis ei tohi olla lühem kui 15 kalendripäeva arvates teate saamisest. Üleminek sujuvaks laabumiseks võiks asutuses läbi viia ka selgitus- ja konsulteerimisprotsessi, mille käigus kõik soovijad saavad muudatuste kohta küsimusi esitada.

Soodustingimustel tööleping

Oluline on ka see, et endistele ametnikele ei saa pakkuda mis tahes töölepingu blanketti, vaid tööleping peab vastama teatud tingimustele (soodustingimustele). See tähendab, et:

1. töölepingu alusel saadav töötasu ei tohi olla väiksem senisest tasust koos lisatasudega;
2. põhipuhkus ei tohi olla lühem kui 35 kalendripäeva;
3. avalikus teenistuses töötamise aeg riikliku vanaduspensioni suurendamiseks arvestatakse teenistusstaaži hulka;
4. kui töölepingut muudetakse ja töökohta vahetatakse sama ametiasutuse siseselt, jäävad soodustingimused kehtima.

Kui pakkumuse saanud ametnik soodustingimustel töölepingut ei aktsepteeri, vabastatakse ta teenistusest, makstes talle hüvitist ametniku ühe kuu keskmise palga ulatuses.

SORAINENiga liitub maikuus Justiitsministeeriumist võlaõiguse ekspert Kaija Riismaa

Kaija Riismaa asus õiguse valdkonnas tööle 2007. aastal. Enne SORAINENiga liitumist töötas Kaija nõunikuna Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonnas eraõiguse allüksuses, tegeledes peamiselt võlaõigusega. SORAINENis hakkab Kaija tegelema tööõiguse ja kinnisvara valdkondadega.

Kaija on osalenud mitmete õigusaktide väljatöötamisel, näiteks töölepingu seadus ja tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmine võlaõigusseadusesse. Lisaks on ta osalenud Riigikogu menetlusse jõudvate õigusaktide koostamisel, näiteks uus kohustuslik liikluskindlustuse seadus, tarbija õiguste direktiivi ülevõtmine jne. Kaija tööülesannete hulka kuulus ka Eesti seisukoha väljatöötamine ning esindamine Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu töögruppides, milles keskenduti võlaõigust puudutavatele küsimustele, mh Euroopa ühise müügiõiguse määruse töögrupid. Justiitsministeeriumis töötamise ajal viibis Kaija rahvusliku eksperdina 5-kuulisel praktikal Euroopa Komisjoni õigusküsimuste peadirektoraadis lepinguõiguse osakonnas.

Alates 2012. aastast annab Kaija Tartu Ülikooli Tallinna Õigusteaduskonnas tsiviilõiguse üldosa seminare. Kaija end täiendanud Konstanzi Ülikoolis Saksamaal. Kaija bakalaureusetöö käsitles võlatunnistuse olemust ja sellega seonduvaid praktilisi probleeme ning magistritöö kirjutas ta tagatisomandamise instituudist pankrotimenetluses.

prindi HTML

Olete saanud selle e-kirja SORAINENi uudiskirjaga, sest olete lisatud SORAINENi andmebaasi.
Kui te edaspidi pole huvitatud SORAINENi uudiskirja saamisest, palun klikkige siia.

SORAINENi uudiskirjad on koostatud teabe edastamise eesmärgil ning ei too autoritele kaasa kohustust ega juriidilist vastutust. SORAINEN uudiskirjad ei kata kõiki õigusvaldkondi ega kajasta kõiki muutusi õigussüsteemis, samuti pole esitatud seletused ammendavad. Seetõttu soovitame lisainformatsiooni saamiseks ühendust võtta advokaadibürooga SORAINEN või oma juristiga. SORAINENi uudiskirjade elektroonilised versioonid leiate meie kodulehelt www.sorainen.ee ja te võite täpsustada oma eelistusi uudiskirjade saamiseks siit.

© SORAINEN 2013
Kõik õigused kaitstud