Lennureisijate õigused tuhapilve taustal

Carri Ginter
Партнер
Тел. +372 6 400 914
Отправить е-mail

Veikko Puolakainen
Старший юрист
Тел. +372 6 400 923
Отправить е-mail

Vulkaanipurse Islandil on põhjustanud väga ulatuslikke seisakuid ning katkestusi lennuliikluses enamikes Euroopa riikides, sh Eestis. Millised on planeeritud lennureisi soetanud reisija õigused, kui reis ilmastikuoludest tingituna tühistatakse?  

Euroopas tegutseva lennundusettevõtja kohustusi reisijate ees reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu vastav määrus. Määrus kohaldub kõikide ühendusesiseste ja ühendusest väljuvate lendude puhul, aga ka kolmandatest riikidest (nt USAst) ühendusse saabuvate lendude puhul tingimusel, et lendu opereerib Euroopa Ühenduse lennundusettevõtja.

Kohustused võib jagada kaheks:

Abistamise kohustus 

• Reisijal on õigus nõuda ning lennundusettevõtja on kohustatud reisijat viivitamatult informeerima lennu tühistamisest või hilinemisest, samuti on lennuettevõtjal kohustus informeerida reisijaid nende õigustest.
• Lennu tühistamise korral on reisijal õigus nõuda omal valikul kas makstud piletiraha tagastamist või marsruudi muutmist kavandatud lõppsihtkohta jõudmiseks (asenduslend esimesel võimalusel, sh mõne teise lennujaama kaudu) ilma täiendava lisatasuta.
• Piletiraha tagastamise soovi korral on reisijal õigus nõuda esimesel võimalusel tagasilendu esialgsesse väljumiskohta.
• Lennu tühistamise ja viibimise korral enam kui viis tundi on reisijal õigus hoolitsusele. Lennundusettevõtja peab tasuta pakkuma ooteaega arvestades piisavat sööki, pikema ooteaja korral hotellimajutust ning transporti lennujaama ja majutuskoha vahel. Samuti peab lennundusettevõtja tagama tasuta kaks telefonikõnet või e-kirja saatmise võimaluse.
• Reisiklassi muutmise korral ei või lennundusettevõtja nõuda lisatasu, madalamasse klassi üleviimise korral on reisijal õigus nõuda piletihinna tagastamist sõltuvalt lennukaugusest 30-75% ulatuses.

Hüvitise maksmise kohustus

• Reisijal on õigus lennu tühistamise korral nõuda 250-600 euro ulatuses hüvitist põhjustatud ebamugavuste eest sõltuvalt kavandatud lennukaugusest. Kui reisijale tagatakse võimalus jõuda sihtpunkti sõltuvalt kaugusest 2-4 tunnise hilinemisega, võib lennundusettevõtja hüvitist vähendada 50%.
• Reisijal on õigus nõuda ka muude kahjude hüvitamist, mis on reisijale tekkinud.
• Määruse kohaselt ei või lennundusettevõtja oma kohustusi reisija ees piirata või neist loobuda.

Üldjuhul on määruse alusel reisijal ülalloetletud õigused ja lennundusettevõtjal vastavad kohustused sõltumata lennu ärajäämise põhjusest. Erandlikuna tuleb vaadelda hüvitise maksmise kohustust. Hüvitise maksmise kohustust ei ole, kui lennuettevõtja suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud tarvitusele kõik vajalikud meetmed (vääramatu jõud). Vulkaanipurse on tõenäoliselt käsitletav vääramatu jõuna, mille ilmnemisel tõepoolest lepingulise suhte rikkumist ette heita ei saaks. Samas võib eeldada, et lennundusettevõtja vastutus on selliste olukordade tarbeks kindlustatud.

Eesti kontekstis tuleb märkida, et ilmselt on palju reisijaid lennureisi soetanud turismifirma kaudu (pakettreisileping). Seega neil lepinguline õigussuhe lennundusettevõtjaga puudub. Samas kohaldub määrus ka olukorras, kus reisijaveolepingu on sõlminud turismifirma ja lennundusettevõtja, seega on määruse alusel kaitstud ka nende reisijate õigused, kes reisivad turismifirma vahendusel.

Lisaks on reisijatel täiendav nõudeõigus turismifirma vastu tulenevalt nende omavahelisest lepingust. Siinkohal tuleb täpsustada, et Eestis registreeritud reisikorraldajatel on turismiseadusest tulenev kohustus deponeerida Tarbijakaitseameti juures täiendav tagatissumma, mille kasutamise üle reisi ärajäämise korral on pädev otsustama Tarbijakaitseamet. Nimetatud summa ei pruugi praktikas aga olla piisav kompenseerimaks kõikide turismifirma klientide kulutusi.

Võlaõigusseaduse kohaselt on nii turismifirmal kui ka reisijal õigus reisileping üles öelda, kui reisiteenuse osutamine muutub võimatuks või oluliselt raskendatuks või ohtlikuks vääramatu jõu tõttu. Reisiteenuse osutamise võimatuks, raskendatuks või ohtlikuks muutumise all tuleb mõelda olukordi, kus reisi ei saa objektiivsetel põhjustel plaanipäraselt läbi viia (näiteks maavärin) või kui reisikorraldaja ei suuda reisi vältel kindlustada reisija turvalisust. Lendude ärajäämist on seni põhjendatud eelkõige lennukil tekkida võivate tehniliste probleemidega.

Lepingu ülesütlemise korral edasised vastastikused kohustused puuduvad. Reisifirma kaotab õiguse reisitasule, kuid võib samas nõuda hüvitist juba osutatud või reisi lõpetamiseks veel osutatavate teenuste eest. Samuti tuleks sellisel juhul reisijal ja reisifirmal kanda tagasireisi kulud võrdsetes osades. Samas on meedias kõlanud üleskutsed turismifirmadele kasutada oma õigusi mõistlikult, millega tuleb nõustuda.

Kliendi huvides tegutsemine ei tohiks ka sellises olukorras jääda tahaplaanile, pigem peaks turismifirma ja klient tegema aktiivset koostööd, et probleemne situatsioon lahendada. Samuti tuleks igal juhul uurida võimalusi, kuidas reisija oma õigusi (mis tulenevad eespool viidatud määrusest) saaks kaitsta.