Postimees: Kas väliskapitali pagemine või kodumaise taassünd?

Esimest korda on ka meil saabunud aeg, mil kohalikud ettevõtjad on võimelised ettevõtteid ja vara tagasi ostma. Ning kui seni piisas välisinvesteeringute ligimeelitamiseks lihtsalt suurte rumaluste ärahoidmisest, siis edaspidi see nii lihtne ei ole.

Väliskapitali seisukohast pole vist olulisemat kuupäeva kui 11. veebruar 2005. Tol reedehommikul ootasid sajad finants­spetsialistid ja majandusajakirjanikud Hansapanga neljanda kvartali majandustulemusi. Suur oli aga üllatus, kui koos rekordkasumiga, 2004. aastal kokku 2,86 miljardit krooni ehk 183 miljonit eurot, teatas panga suuromanik Swedbank, et teeb Eesti majanduse tollase vaieldamatu lipulaeva aktsionäridele pakkumise kõigi aktsiate ülevõtmiseks.

Pärast aktsionäride ja juhtide mõningast vastupuiklemist ülevõtmine õnnestus ning Hansapank läks kogu naha ja karvadega varem 60-protsendilist osalust omanud Swedbanki kätte. Rootslastele läks ülevõtmine maksma 1,68 miljardit eurot. Tõsi, suurem osa ülevõetud aktsiatest kuulus tegelikult välisinvestoritele – Eesti ettevõtete ja inimeste käes oli ülevõtmise ajal vaid 6,7 protsenti Hansapanga aktsiatest. Siiski laekus nende pangaarvetele 291 miljonit eurot ehk ligikaudu sama suur summa, kui Swedbank oli varem kulutanud 60 protsendi Hansapanga aktsiate ostmiseks.

Mis oli eelmistel kümnenditel, kui välisinvesteeringuid tuli ustest ja akendest, teisiti kui praegu, mil me kardame, et välisinvestorid hakkavad kas lahkuma või mõne arvates lausa põgenema? [...].

„Kohalikud ettevõtted on võrreldes sajandi algusega kasvanud suuremaks ja jõukamaks, kuid ka ettevõtjate juhid on arvatavasti riskialtimad,” ütles SORAINENi advokaadibüroo juhtivpartner Toomas Prangli. [...].

„Eestis on näiteks väga hea baas kõrget lisaväärtust loovate (näiteks IT-innovatsiooni) sektorite täiendavaks kasvuks, kuid selleks oodatakse pikisilmi sotsiaalmaksu lae kehtestamist, ELi-välistele spetsialistidele lihtsamaid immigratsioonireegleid ja kapitali kaasamise soodustamist,” ütles Toomas Prangli. „Vastasel juhul ei ole väliskapitalil tõesti suurt motivatsiooni piiratud ressurssidega Eesti turul kasvamiseks,” lisas ta.

Täispikkuses artikkel on saadaval E24.ee lehel.

Avaleht Väljaanded