Eestis ei ole äriühingu asukoha muutmine õigusaktides praegu piisavalt kirjeldatud, leiavad vandeadvokaat Juulika Aavik ja juristi abi Jaanus Sildam advokaadibüroost Sorainen.

Euroopa Kohus on mitmes lahendis selgelt välja öelnud, et äriühingul peab olema võimalik igast Euroopa Liidu liikmesriigist liikuda teise Euroopa Liidu liikmesriiki, kasutades protsessis analoogia korras nii äriühingu algse asukoha kui ka sihtkoha riigi siseriiklikke reegleid. Ometi on äriühingu asukoha piiriülene liigutamine hetkel sõnaselgelt võimalik vaid kaheteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriigis: Prantsusmaal, Küprosel, Maltal, Belgias, Taanis, Kreekas, Itaalias, Luksemburgis, Portugalis, Slovakkias, Hispaanias ja Tšehhis.

Nende riikide õigusaktides on välja toodud, mis tingimustel ja kuidas äriühinguga üle riigipiiri liikuda. Teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, sealhulgas ka Eestis, sellist regulatsiooni pole. Seega on äriühingu asukoha piiriülene muutmine midagi, mida Eesti õigusaktides veel ei käsitleta, aga Euroopa Kohus lubab ja kohustab liikmesriikidel ka võimaldama.

Eelnevast tulenevalt leiame, et ka hetkel peab Eesti äriühingul olema võimalik enda asukoht viia ühest Euroopa Liidu liikmesriigist teise ning Eesti register peab ka vastu võtma siia saabuvaid ühinguid.

Jätka artikli lugemist Äripäevast.