|
|
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
EESTI
Olulised muudatused Eesti ehitusseaduses 
Uue sõnastusega ehitusseadus jõustus 1. mail 2009. Uus seadus reguleerib ehitamise, lubade taotlemise ja kasutuslubade andmise korda. Seadusega pannakse järelevalveametnikele uued kohustused ning kehtestatakse uued sunniraha summad.
Kui siiamaani pidi ehitamisel järgima ehitusprojekti, siis uue ehitusseaduse kohaselt tuleb ehitamisel lisaks projekti järgmisele vältida kahjulikke mõjusid naaberkinnistutele, ümbrusele ja teistele isikutele. See tähendab, et ehitusprotsessi on lihtsam peatada. Ehitamise peatamist saab ära hoida, kui rakendada parimat tehnoloogiat ja tööprotsessi, mille kasutamist tuleb tõendada ehitusloa taotlemisel.
Pärast 1. maid 2009 saab ehitusluba taotleda ainult maatüki omanik. Vältimaks võimalust, et ehitusluba peatatakse või tühistatakse, tuleb hoone ehitada ehitusprojekti järgi. Maatüki omanik peab taotlema uut ehitusluba, kui hoone ei ole ehitatud väljastatud loa kohaselt või kui hoone omanik soovib muuta hoonet ehituse käigus. Kui uut luba ei taotleta, siis kasutusluba ei anta. Kui hoone ei vasta ehitusprojektile, peab kohalik omavalitsus andma tähtaja vigade parandamiseks enne, kui saab välja anda kasutusloa.
Kui maatüki omanik ei kõrvalda vigu, siis võib kohaliku omavalitsuse ametnik või Eesti Tehnilise Järelevalve Amet määrata sunniraha kuni 100 000 krooni (6 390 eurot); kui see ei anna soovitud tulemust, võidakse ehitis lammutada. Sunniraha võib määrata korduvalt. Ebaseaduslik ehitis tuleb lammutada ainult siis, kui muid vahendeid ehitise seadustamiseks kasutada ei saa. Ehitise lammutamise otsuse teeb kohalik omavalitsus.
Ehitusseaduse uus sõnastus paneb ka uued kohustused pädevatele asutustele ning täpsustab, kuidas nad vastutust omavahel jagavad (st ehitusjärelevalveasutus, ehitusettevõte, projekteerimisettevõte, järelevalveametnikud, maatüki omanik).
- Lisainformatsioon: Kaido Loor
e-post: kaido.loor@sorainen.ee
Muutusid raieõiguse andmise ja metsamajandamiskavade väljastamise põhimõtted
Uus metsaseadus jõustus 1. jaanuaril 2009, millega muudeti raieõiguse andmise ja metsamajandamiskavade väljastamise põhimõtteid.
Metsamajandamiskava ei ole enam kohustuslik, kuid riik hüvitab metsaomanikule kava koostamise kulud. Metsa korraldamisel ei ole enam oluline metsamajandamiskava algandmete kogumine, vaid metsa inventeerimise korraldamine. Edaspidi väljastatakse metsamajandamiskava metsa omaniku soovil. Metsa inventeerimiskava on kohustuslik, kui planeeritakse uuendus-, valik- või harvendusraiet kinnistul, mille pindala on suurem kui kaks hektarit. Inventeerimist viib läbi metsaomaniku nõusolekul metsa korraldaja.
Raie korral peab metsaomanik esitama Keskkonnaametile metsateatise selle kohta, kui palju metsa maha raiutakse, ning metsauuenduskava. Peale selle peab metsaomanik esitama teatise mõistliku aja jooksul metsakahjustuste likvideerimise kohta. Keskkonnaamet kiidab metsateatise heaks viieteistkümne päeva jooksul. Metsauuendus ja -raie on lubatud ühe aasta jooksul pärast ametilt saadud luba. Puidu koondamine ja vedu on lubatud ka pärast aasta möödumist metsateatise saamisest.
Uue metsaseaduse järgi määratakse raieala väga täpselt ning see sõltub puidu liigist. Lageraieala ei või olla suurem kui seitse hektarit, millesse arvatakse ka naabermaatükkide lageraie.
Eestis rakendatakse uusi REACH-i trahve
Kemikaaliseaduse muudatused jõustusid 27. veebruaril 2009 (puudutas määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist ja autoriseerimist, ehk REACH-i). Muudatustega sätestatakse trahvid, määratakse riiklikud järelevalveasutused ja REACH-i mõistes pädevad asutused ning nende ülesanded. REACH reguleerib Euroopasse imporditavate, Euroopast eksporditavate ning Euroopas toodetavate kemikaalide registreerimist, hindamist ja autoriseerimist.
REACH määrusest tulenevate kohustuste täitmise üle hakkavad Eesti Vabariigis kontrolli teostama Tehnilise Järelevalve Amet, Päästeamet ja kohalikud päästeasutused, Tööinspektsioon, Keskkonnainspektsioon, Tarbijakaitseamet ja Tervisekaitseinspektsioon. REACH määrusest tulenevate nõuete rikkumisel trahvitakse füüsilist isikut kuni 18 000-kroonise ja juriidilist isikut kuni 350 000-kroonise trahviga. Kemikaalide käitlemise nõuete rikkujate või keskkonna reostajate suhtes kehtib edasi kriminaalõiguslik vastutus.
- Lisainformatsioon: Kaido Loor
e-post: kaido.loor@sorainen.ee
Eelnõu kaevandamisjäätmete käitlemise kohta
Keskkonnaministeerium on algatanud eelnõu jäätmeseaduse, maapõueseaduse ja kohalike maksude seaduse muutmiseks. Muudatustega viiakse sisse kaevandustööstuse jäätmete käitlemise direktiivist 2006/21/EÜ tulenevad nõuded. Seadusemuudatuste eesmärk on vähendada kaevandamisjäätmete, rikastamisjäätmete, katendi ja pinnase käitlemise keskkonna- ja tervisekahjulikke mõjusid. Seni on Eestis nimetatud valdkonnas regulatsioon sisuliselt puudunud.
Eelnõu sätestab, mis on kaevandusjäätmed, kehtestab prügilas jäätmete käitlemisele ning jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavad nõuded, reguleerib raha maksmist deposiiti tagamaks kõrvaldatud jäätmete käitlemist ning määrab nõuded kaevandamisjäätmete majandamise kavale, mille eesmärk on vähendada, töödelda ja kõrvaldada kaevandusjäätmed. Lisaks võimaldab eelnõu kohalikel omavalitsustel kehtestada jäätmemaksu.
Lisainformatsioon: Kaido Loor
e-post: kaido.loor@sorainen.ee
Peagi saavad aktsionärid elektrooniliselt hääletada
23. aprillil 2009 algatas Riigikogu äriseadustiku ja seotud seaduste muutmise eelnõu menetluse, mis tuleneb peamiselt aktsionäride õiguste direktiivi (direktiiv 2007/36/EÜ) ülevõtmise kohustusest. Kuigi direktiiv puudutab börsil noteeritud ettevõtteid, näeb eelnõu ette teatavate õiguste andmist ka noteerimata äriühingutele.
Peamiseks muudatuseks on luua äriühingutele võimalus hääletada üldkoosolekul elektrooniliselt, kui ühingu põhikiri seda ette näeb. Ühingud peavad aga kindlustama aktsionäride ning osanike usaldusväärse isikutuvastamise ning pelgalt videokonverentsi korraldamine ei ole piisav.
Eelnõus on kirjas ka täiendavad nõuded üldkoosoleku kokkukutsumisele ja kutsel esitatava teabe kohta. Lisaks koosoleku toimumise ajale, kohale ja päevakorrale tuleb teates märkida ka koht, kus aktsionärid ja osanikud saavad tutvuda vajalike dokumentide, ettepanekute ja päevakorrapunktide otsuste eelnõude ning muu vajaliku informatsiooniga.
- Lisainformatsioon: Karin Madisson
e-post: karin.madisson@sorainen.ee
Haigushüvitise maksmise muudatus
1. juulist 2009 muutus haigushüvitiste maksmise kord. Haiguse kolme esimese päeva eest töötajale hüvitist ei maksta. Haiguse neljandast kuni kaheksanda päevani maksab hüvitist tööandja ning üheksandast päevast hakkab hüvitist maksma Eesti Haigekassa. Hüvitise suurus on 70% töötaja keskmisest palgast.
- Lisainformatsioon: Karin Madisson
e-post: karin.madisson@sorainen.ee
Sel suvel jõustub leebusprogramm
Riigikogu valmistab ette mitut seadusemuudatust – karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja konkurentsiseaduse muutmise seadust, mille eesmärgiks on tõhustada võitlust kartellide ja muude tõsiste konkurentsiõiguse rikkumiste vastu. Seadusemuudatustega kehtestatakse kartellide eest senisest rangemad karistused ning võimaldatakse rakendada kartellist teataja suhtes leebemat kohtlemist.
Eesti seaduse kohaselt on konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimine kuritegu. Seadusemuudatuse kohaselt võib kartellikuriteos süüdimõistetud füüsilise isiku suhtes kohaldada kuni viieaastast ettevõtluskeeldu. Juriidilisele isikule määratav trahv võib olla kuni 10% ettevõtja eelmise majandusaasta käibest. Maksimaalne trahvisumma on siiski 250 miljonit krooni (16 miljonit eurot).
Kuigi muudatustega kehtestatakse rangemad karistused, tasakaalustatakse seda teiselt poolt leebusprogrammiga. Kui ettevõte tahab leebusprogrammi võimalust kasutada, peab ta esimesena esitama leebuse kohaldamise taotluse koos infoga, mis võimaldab prokuratuuril alustada kriminaalmenetlust. Sel juhul leebusetaotleja suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. On ka teine võimalus: kui kriminaalmenetlus antud küsimuses juba käib, antakse esimesele leebusetaotlejale immuniteet tingimusel, et tema taotlus sisaldab tõendeid, mis võimaldavad prokuratuuril esitada süüdistused teistele kartelliosalistele.
Kui leebusetaotleja ei jõudnud esimesena taotlust esitada või kui tema esitatud tõenditest ei piisa kriminaalmenetluse alustamiseks või süüdistuse esitamiseks, vähendatakse trahvi proportsionaalselt taotlejalt kriminaalmenetluses saadud abiga. Rahalist karistust siiski ei vähendata, kui kõik leebuse taotlemise tingimused ei ole täidetud, näiteks kui taotluse esitaja on ise kartelli algataja.
Konkurentsiseaduse muudatused puudutavad leebuse kohaldamise taotluse esitamise protseduuri ja leebuse rakendamise tingimusi. Leebuse kohaldamist sooviv isik peab taotluses esitama: (i) taotleja nime ja kontaktandmed; (ii) teiste kartelliosaliste andmed; (iii) kuriteo põhjaliku kirjelduse, sealhulgas andmed mõjutatud kaupade ja nende geograafilise ulatuse kohta ning rikkumise aja ja viisi; (iv) tõendid väidetava kartelli kohta; (v) info teistele asutustele esitatud leebusetaotluste kohta. Leebuse kohaldamiseks peab taotleja tegema menetluse lõpuni omal kulul täielikku ja heauskset koostööd uurimisasutuste ja prokuratuuriga. Lisaks sellele ei tohi taotleja olla sundinud teisi ettevõtteid kartelliga ühinema ega või olla selle algataja.
Uus leebuseprogramm on teretulnud muudatus Eesti kartellidevastases võitluses. Kuigi ka kehtivate seadustega saanuks saavutada põhimõtteliselt sama tulemuse, selgitavad seadusemuudatused leebusetaotleja õigusi palju täpsemalt. Teiste riikide kogemus on näidanud, et sellise programmi jõustumisel tõuseb kiiresti taotluste arv. Ka Eestis võib seadusemuudatuste jõustumine kaasa tuua leebusetaotluste tulva.
- Lisainformatsioon: Kaupo Lepasepp
e-post: kaupo.lepasepp@sorainen.ee
Euroopa Parlament toetab uusi reegleid tugevdamaks EL-i energiaturgu
22. aprillil 2009 hääletas Euroopa Parlament uute reeglite poolt, millega tugevdatakse EL-i energiaturgu. Uued reeglid peaksid jõustuma 2009. aasta septembris.
Energeetikasektorit puudutav uus õiguslik raamistik hõlmab järgmisi eesmärke:
- liikmesriigid on kohustatud kaitsma energiatarbijaid;
- energiaturu avamine ei tohi kahjustada kaitsetuid kliente;
- 2020. aastaks peab 80% elanikkonnast kasutama energiatarbimise mõõtmiseks elektroonilisi (nutikad) mõõtmissüsteeme;
- tagada tuleb riiklik järelevalve.
Uued reeglid on kirjas viies eraldiseisvas õigusaktis:
- Määrus, millega luuakse EL-i energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet;
- Elektrienergia direktiiv, millega asendatakse direktiiv 2003/54;
- Maagaasi direktiiv, millega asendatakse direktiiv 2003/55;
- Elektrisiseturu loomise määrus, millega asendatakse määrus 1228/03;
- Maagaasisiseturu loomise määrus, millega asendatakse määrus 1775/05.
- Lisainformatsioon: Kaupo Lepasepp
e-post: kaupo.lepasepp@sorainen.ee
Tasakaalustamata kohustused muudavad kokkuleppe tühiseks
25. veebruaril 2009 võttis Riigikogu vastu tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse muudatused ja täiendused. Uute normide eesmärk on vähendada ülikõrgeid intressimäärasid, mida (kiir-)laenuandjad nõuavad tarbijalaenude eest.
Siiski on seaduseparandused märksa sisulisemad, kui ainult tarbijakrediidilepingute teatud tingimuste reguleerimine. Seaduseandja on teinud põhimõttelise muudatuse, sätestades, et iga kokkulepe, mille alusel tekkivad vastastikused kohustused on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, on tühine. Kui siiani tuli seesuguste tehingute tühistamiseks pöörduda kohtusse, siis nüüd on vaidluse korral tõendamiskoormis sisuliselt ümber pööratud. Tehing loetakse heade kommetega vastuolus olevaks ning seega tühiseks, kui isik teeb tehingu väga ebasoodsatel tingimustel või kui vastastikused kohustused on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Seejuures eeldatakse, et tehingu tegemisel oli pool (laenuandja) teadlik teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või sarnasest asjaolust.
Paranduse sõnastus on väga üldine ja jätab palju ruumi tõlgendamiseks. Kuna parandused ei kehti üksnes ettevõtja ja tarbija vahelistele kokkulepetele, vaid ka ettevõtjate omavaheliste tehingute kohta, siis on muudatuse tulemusena oluliselt hägustunud õigusselgus.
Parandused jõustusid 1. mail 2009.
21. oktoobril 2008 võttis Riigikogu vastu uue hasartmänguseaduse eesmärgiga kaasajastada valdkonna regulatsiooni ja arvestada hasartmängusektoris toimunud muutustega ning seadustada uudsed võimalused hasartmängukorraldajate üle järelevalve teostamiseks. Seaduseandja avaldas lootust, et uus seadus parandab hasartmänguteenuste kvaliteeti, sest korraldajatele seatakse rangemad nõuded ja nähakse ette palju tõhusam järelevalve.
Uues hasartmänguseaduses käsitletakse seni ebapiisavalt reguleeritud või üldse reguleerimata hasartmängu liike. Olulisemana käsitleb uus seadus kaughasartmängu korraldamist. Kaughasartmängu iseloomustab see, et tulemus määratakse elektroonilise seadmega ning mängijad saavad osaleda elektroonilise sidevahendi (Interneti, digi-TV, mobiiltelefoni, ringhäälingu) vahendusel. Seaduse eesmärk on luua Eestist atraktiivne ja usaldusväärne keskkond, kus saaks korraldada kaughasartmänge Interneti kaudu. On positiivne, et välismaised kaughasartmängu korraldajad saavad seadustada oma tegevuse Eestis. Negatiivne on see, et kaughasartmängu korraldajad, kes tahavad saada Eestis litsentsi, peavad selleks oma serveri füüsiliselt Eestis üles seadma. Karta on, et viimane nõue ning mõned teisedki piirangud ei muuda Eestit atraktiivsemaks, sest suurte ülemaailmsete võrguhasartmängu korraldajate jaoks on Eesti turg väike.
Uus hasartmänguseadus ei jõustu tervikuna, vaid etapiviisiliselt. Kuigi enamik sätteid jõustusid 1. jaanuaril 2009, siis kaughasartmängu korraldajatel on aega uue seadusega tutvumiseks 1. jaanuarini 2010. Hasartmängu elektroonilist arvestust ja järelevalvet puudutavad sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2011.
22. aprillil 2009 võttis Riigikogu vastu ka uue hasartmängumaksu seaduse. Seda oli vaja, kuna uues hasartmänguseaduses on reguleeritud mitmed uued hasartmänguliigid. Uudse põhimõttena kuuluvad edaspidi hasartmängumaksuga maksustamisele panuste netosummad. Seega on hasartmängukorraldajatel lubatud maksustatava summa arvestamisel tehtud panustest maha arvata väljamakstud võidud. Hasartmängumaksu seadus jõustus 1. juulil 2009 ning osaliselt jõustub see alles 1. jaanuaril 2010.
- Lisainformatsioon: Kaupo Lepasepp
e-post: kaupo.lepasepp@sorainen.ee
Vähenes ühenduse kaubamärgi lõiv
Maist 2009 hakkasid kehtima uued ja väiksemad ühenduse kaubamärgi (Community Trade Mark − CTM) lõivud. Tasude vähenemine 40% võrra tähendab, et arvutivõrgu kaudu esitatud kaubamärgi taotlus maksab nüüd 900 eurot.
- Lisainformatsioon: Kaupo Lepasepp
e-post: kaupo.lepasepp@sorainen.ee
Maksukorralduse seaduse muudatused laiendavad täitetoimingute võimalust
1. jaanuarist 2009 kehtima hakanud maksukorralduse seaduse muudatused lubavad maksuhalduril alustada võla sundkorras sissenõudmist juba enne seda, kui maksukohustus on kindlaks tehtud. Seda saab teha maksukontrolli ajal kohtu loaga. Peale loa saamist võib maksuhaldur külmutada väärtpaberid, keelata kinnisvara käsutamist jms.
Maksumaksja võib taotleda maksuvõlgade tasumist osade kaupa
Maksujõuetuse korral võivad maksumaksjad taotleda luba maksta maksuvõlga osade kaupa. Praktika näitab, et üha rohkem maksumaksjaid esitab seesuguse taotluse, mis ka tihti rahuldatakse. Siiski tähendab Maksu- ja Tolliameti direktori hoiatus, et on põhjust muretseda. Senine tava võib muutuda ja taotlusi ei pruugita enam nii lihtsalt rahuldada.
Tõsteti töötuskindlustuse makset
1. juunist 2009 maksab tööandja 1% ja peab kinni 2% töötaja töötuskindlustusmakset brutopalgalt.
Ajutiselt peatati kohustusliku pensionifondi maksed
Ajutiselt, 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 on peatatud maksed kohustuslikku kogumispensionifondi.
Riigikogu tõstis käibemaksumäära
1. juulist 2009 tõsteti käibemaksumäär 18 protsendilt 20-le.
- Lisainformatsioon: Kaido Loor
e-post: kaido.loor@sorainen.ee
Kaebusi riigihanke vaidlustuskomisjoni otsuste peale hakkab ringkonnakohtu asemel menetlema halduskohus
Riigikohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks riigihangete seaduse § 129 lõike 1, mille kohaselt on seni menetlenud kaebusi vaidlustuskomisjoni otsuste peale ringkonnakohus, mitte halduskohus kui Eesti kohtusüsteemi esimese astme kohus. Nüüdsest tuleb vaidlustuskomisjoni otsused edasi kaevata halduskohtusse.
Üldkogu leidis 8. juunil otsuses 3-4-1-7-08, et selline kord ei ole kooskõlas põhiseaduse § 149 lõikega 2: „Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtute lahendeid", kuna vaidlustuskomisjon kui kohtuväliselt vaidlusi lahendav haldusorgan ei ole esimese astme kohus.
„Niisuguse seadusesätte olemasolu, millega halduskohus välistatakse kindlate kohtuasjade lahendamisest selliselt, et halduskohtu asemel asub neid vaidlusi lahendama haldusorgan, tähendab sisuliselt kohtuvõimu põhiseaduses sätestatud pädevuse kitsendamist," põhjendas üldkogu. Saabunud õigusselgus andis võimaluse läbi vaadata Riigikohtu halduskolleegiumis üldkogu lahendit oodanud 16 riigihankeasja.
- Lisainformatsioon: Carri Ginter
e-post: carri.ginter@sorainen.ee
- Peatoimetaja: Ģirts Rūda
e-post: girts.ruda@sorainen.lv
SORAINENI UUDISED
AUHINNAD
Sorainen on Euroopa parimate hulgas
18. märtsil 2009 anti Londonis International Financial Law Review (IFLR) Euroopa 2009. aasta auhinnagalal Sorainenile üle auhind Baltics Law Firm of the Year 2009.
Igal aastal tunnustab IFLR Euroopa juhtivaid advokaadibüroosid, kes on andnud õigusabi kõige keerulisemate ja uudsemate rahvusvahelise mastaabiga tehingute juures. IFLR-i eksperdid selgitavad võitjad välja ulatusliku uuringu tulemuste põhjal, kus võetakse arvesse nii advokaadibüroode esitatud ülevaateid tehingutest, klientide tagasisidet kui ka äriühingute õigusnõustajate ja rahvusvaheliste finantsasutuste finantsspetsialistide arvamust.
Financial Times ja Mergermarket tunnustasid Soraineni tiitliga Baltics Legal Advisor of the Year 2008. aasta detsembris. Jaanuaris 2009 omistas PLC Which lawyer? Sorainenile tiitli Law Firm of the Year: Baltics rahvusvahelisel advokaadibüroode auhinnagalal. Järjest kolm mainekat auhinda saanud Sorainen on nüüd üks kahest advokaadibüroost kogu Euroopas, kes on võitnud kõik kolm auhinda ühes regionaalses/riiklikus kategoorias.
Kohus määras advokaat Risto Aguri saneerimisnõustajaks
Kohus määras Soraineni Tallinna kontori advokaadi Risto Aguri teede-ehitusettevõtte MKV üheks saneerimisnõustajaks. Tegemist on ühega esimestest kohtu poolt algatatud saneerimismenetlustest, mis tugineb uuele saneerimisseadusele. Uus seadus jõustus 2008. aasta detsembri lõpus ning selle koostamisel on arvesse võetud teiste riikide saneerimisseadusi, nt Saksa Insolvenzordnung ja USA Chapter 11. Protsessi teeb iseäranis keerukaks nii uue seaduse rakendamise kogemuse puudumine kui ka võlausaldajate arvukus (u 200) ning mõne võlausaldaja tugev vastuseis saneerimiskavale. Sorainen andis nõu järgmistes valdkondades: saneerimisavalduse koostamine ja kohtule esitamine; võlausaldajate nõuete suuruse määramine; võlgniku nõustamine seoses saneerimiskavaga ja nõupidamistel võlausaldajatega; hinnangu andmine, kas menetluse käigus saneeritavad võlausaldajate nõuded on põhistatud ja seaduslikud; saneerimiskava võlausaldajatele hääletamiseks esitamine; kõikide võlausaldajatega infovahetuse ja selgituste andmise korraldamine; võlgniku tehingute otstarbekuse hindamine; ja muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine, mis on saneerimismenetluses vajalikud. Muuhulgas nägi saneerimiskava ette tagatud ja strateegiliste investorite nõuete tagasimaksmise edasilükkamist ning teiste tagatiseta võlausaldajate (sh maksuameti) nõuete vähendamist 50% võrra. Võlausaldajad on viieaastase tähtajaga kava heaks kiitnud ning kava on kooskõlastanud ka Eesti kohus. Tegemist on teadaolevalt teise saneerimiskavaga, mille Eesti kohus on kinnitanud.
Sorainen esindab Läti Vabariigi huve lepingute sõlmimisel EBRD-ga
Sorainen esindab riigi erastamisagentuuri ja selle aktsionäri Läti Vabariigi huve Parex banka 25% pluss üks aktsia müügil Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangale (EBRD). Aktsiate ostu-müügileping ja aktsionäride leping sõlmiti EBRD-ga 16. aprillil 2009. aastal. Lepingute järgi kuulub Parex banka finantspaketti 57,5 miljoni hääleõigusliku aktsia omandamine – mis üheskoos moodustavad 25% pluss üks aktsia Parex banka kogu aktsiakapitalist, mille suurus on 57,5 miljonit latti (81,82 miljonit eurot) – ja 22 miljoni euro suurune allutatud laen, mis kuulub Parex banka teise astme omavahendite hulka. Ühe aktsia ostuhind on 1 latt (1,42 eurot). Sorainen abistas klienti lepingu koostamisel ja läbirääkimistel ning jätkab kliendi nõustamist kõikides tehingu lõpuleviimisega seotud ettevalmistustes, mis hõlmavad mitmete eeltingimuste täitmist. Üks eeltingimus on muuhulgas, et Läti valitsus peab saama Euroopa Komisjoni kooskõlastuse riigiabi kasutamiseks Parex banka aktsiakapitali suurendamiseks ja teiste lepinguliste kohustuste täitmiseks. Soraineni meeskonda juhib partner Eva Berlaus-Gulbe ning sinna kuuluvad veel Agris Repšs, Brigita Tērauda, Lauma Bērziņa ja Rūdolfs Eņģelis.
Riia kontor andis nõu Deutsche Bank Londoni filiaalile restruktureerimis- ja maksejõuetusasjades seoses varem Nexis Fibers grupile eraldatud laenuga. Nexis Fibers grupil on Lätis tütarettevõte. Nexis Fibers toodab tööstuslikke kiude ning tegutseb ka Šveitsis, Saksamaal, Poolas ja Slovakkias. 2007. ja 2008. aastal nõustas Sorainen Deutsche Bank Londoni filiaali seoses laenu andmisega Nexis Fibersile, aidates luua tagatistepaketi Lätis. Tehingu juures andsid nõu partner Ģirts Rūda ja advokaat Rūdolfs Eņģelis.
HBSI Productioni nõustamine laenu ümberstruktureerimisel
Riia kontor abistas HBSI Productionit (Norra äriühingu Heimdal Byggsystem International tütarettevõtet) pea 5 miljoni euro suuruse laenu ümberstruktureerimisel kohalikus pangas. Laen on seotud uue moodulisüsteemide tehasega Ventspilsis. Riia kontor andis nõu laenulepingu muutmisel, tagatisdokumentide koostamisel ja seotud tehingute tegemisel. Nõustasid Soraineni partner Ģirts Rūda ja jurist Jānis Līkops.
Industriālais Termināls esindamine Läti riigikohtus vaidluses maksuametiga
Riia kontor esindab klienti keerulises käibemaksu tagastamisest keeldumise asjas, kus klient nõudis maksuametilt 100 000 euro suurust maksutagastust. Kohtuasjas vaieldakse kolmeaastase tähtaja üle, mis kehtib maksutagastustele enne 1. juulit 2003 (s.o aeg, mil kolmeaastane tähtaeg kehtestati) enam makstud maksusummade kohta. Põhiargument tugineb Euroopa Kohtu pretsedendiõigusele, mille riigikohus varasemas sarnases kohtuasjas tähelepanuta jättis. Varasemas sarnases asjas otsustas riigikohus taotleda Euroopa Kohtult eelotsust. Klienti esindavad partner Jānis Taukačs ja advokaat Edgars Koškins.
PKN Orleni nõustamine 213 miljoni euro suuruse müügioptsiooni asjas
Vilniuse kontori meeskond, kuhu kuulusid partner Tomas Kontautas ja advokaat Mantas Petkevičius eesotsas partner Renata Beržanskienėga, koostöös Deway & LeBoeuf Poola kontoriga andis nõu PKN Orlenile 9,98% Mažeikių nafta aktsiatega seotud müügioptsiooni protsessis.
29. aprillil 2009 omandas Poola naftakontsern PKN Orlen Leedu valitsusega sõlmitud lepingu alusel ülejäänud Mažeikių nafta aktsiad, ostes Leedu valitsuselt 70 750 000 lihtaktsiat, mis moodustab 9,98% Mažeikių nafta registreeritud kapitalist. Tehinguväärtus on ligi 285 miljonit USA dollarit (213 miljonit eurot). Hind fikseeriti kaks aastat tagasi, kui PKN Orlen omandas 84% Mažeikių naftast pankrotistunud Yukoselt ja Leedu valitsuselt. Tehingu tulemusel kuulub 100% Mažeikių nafta aktsiatest PKN Orlenile. Tegemist on suurima aktsiate omandamise tehinguga Leedus ja Balti riikides 2009. aastal.
MAI Lietuva omandas Leedu kindlustusmaakleri
Vilniuse kontor andis nõu MAI Kesk- ja Ida-Euroopa kontserni kuuluvale MAI Lietuvale seoses 100% aktsiate omandamisega Kaunases baseeruvalt kindlustusmaaklerilt Draudimo efektas. MAI on suurim sõltumatu kindlustus- ja edasikindlustusmaaklerite võrgustik Kesk- ja Ida-Euroopas. Tehinguga laiendas MAI Lietuva oma tegevust Leedus ning omab lisaks Vilniuse kontorile nüüd kontorit ka Leedu suuruselt teises linnas Kaunases. Kliendile andsid nõu partner Tomas Kontautas ja advokaat Raminta Karlonaitė.
Schibsted suurendas oma osalust 15 minučiųs
Vilniuse kontor andis nõu juhtivasse Skandinaavia meediakontserni Schibsted Grupp kuuluvale Schibsted Balticsile seoses 34% 15 minučių aktsiate ostuga Lietuvos rytaselt. Pärast tehingut kuulub Schibstedile pea sada protsenti 15 minučių aktsiatest. 15 minučių annab välja tasuta ajalehte 15 min ja haldab uudisteportaali www.15min.lt. Tehing viidi lõpule 2009. aasta veebruari alguses. Kliendile andis nõu advokaat Raminta Karlonaitė.
Leedu Vabariik andis välja 142 miljoni euro eest võlakirju
Vilniuse kontor andis Credit Suisse Internationalile nõu seoses Leedu Vabariigi poolt 2009. aasta veebruaris 142 miljoni euro väärtuses väljastatud võlakirjadega. Kliendile andsid õigusabi partner Tomas Kontautas ja advokaat Agnė Jonaitytė.
Sorainen on nr 1 ühinemis- ja ülevõtmistehingute õigusnõustaja Baltikumis
Soraineni ühinemis- ja ülevõtmistehingute (M&A) nõustamise töörühm on DealWatchi koostatud M&A tehingute nõustajate Baltikumi edetabeli tipus. Avaldatud edetabelid koostati 2008. aasta jaanuarist 2009. aasta märtsini tehtud tehingute põhjal, arvestades tehingute väärtust ja mahtu. DealWatch kogub andmeid M&A ja kapitalituru tehingute kohta.
Kesk- ja Ida-Euroopa regioonis jagas Soraineni M&A töörühm M&A tehingute õigusnõustajate edetabelis tehingute mahu poolest 2.-4. kohta ning asus tehingute väärtuse järgi tabelis 9. kohal. Viieteistkümne kuu jooksul andis Sorainen nõu 31 DealWatchi standarditele vastava tehingu tegemisel. Regionaalse advokaadibüroo jaoks on see märkimisväärne tulemus. Võrdluseks olgu öeldud, et samal perioodil abistasid oma klientidel niisama suurel arvul tehinguid lõpule viia ka juhtivad rahvusvahelised advokaadibürood Clifford Chance ning Allen & Overy. Esimesele kohale asetus edetabelis White & Case, kes aitas lõpule viia 34 tehingut. Antud kategoorias seljatas Sorainen sellised tunnustatud rahvusvahelised advokaadibürood nagu Wheil, Gotshal & Manges, Linklaters, Freshfields Bruckhaus Deringer jt.
Sorainen on andnud oma klientidele nõu enam kui 500 M&A tehingu tegemisel, sh aitasime Coopernic Alliance’il omandada IKI jaemüügiketi (Leedus ja Lätis tegutsevalt UAB-lt Palink), Vienna Insurance Groupil omandada Seesam Life Insurance SE (mis tegutseb kõigis kolmes Balti riigis) ning Allied Irish Banksil omandada ettevõtte AmCredit Baltikumis.
DealWatchi andmebaas sisaldab infot (sh vähem avaldatud üksikasju, finantssuhtarve, võrdlevaid hinnanguid, infot nõustajate kohta) enam kui 30 000 piiriülese ja riigisisese M&A ning kapitalituru tehingu kohta. Edetabelid koostati finants- ja õigusnõustajate ning juhtide/agentide kohta, arvestades tehingute väärtust ja hulka antud perioodil. Õigusnõustajate edetabelitega lähemalt tutvumiseks palun klikkige siia.
Sorainenil kõrge koht Euroopa suurte õigusväljaannete edetabelites
Hiljuti avaldasid Euroopa suuremad õigusväljaanded oma 2009. aasta edetabelid. Meil on hea meel teatada, et väljaanne The Legal 500, mis avaldab kõige ajakohasemat informatsiooni õigusteenuste pakkujatest enam kui sajas riigis, nimetab Soraineni kui esimese järgu õigusteenuste osutajat koguni seitsmes kategoorias – pangandus- ja finantsõiguses, äriühingu- ning ühinemis- ja ülevõtmisõiguses, EL-i ja konkurentsiõiguses, intellektuaalomandiõiguses, IT- ja telekommunikatsiooniõiguses, kinnisvara- ja ehitusõiguses, mereveo- ja transpordiõiguses ning maksuõiguses. Meie partnerid on ära märgitud ka vastavate õiguskategooriate juhtfiguuridena individuaalarvestuses.
Lisaks avaldas Chambers and Partners hiljuti väljaande Chambers Europe 2009, kus Sorainen märgiti ära esimese järgu büroona tööõiguses, pangandus- ja finantsõiguses, kinnisvaraõiguses, vaidluste lahendamises, intellektuaalomandiõiguses ja riskikapitaliga seotud õiguses. Chambers on avaldanud õigusteenuste pakkujate kohta informatsiooni juba kakskümmend aastat ning tal on sõltumatu ja objektiivse uuringuasutuse maine. Chambers Europe 2009 loetleb nelja Soraineni partnerit kui esimese järgu advokaati.
Soraineni Leedu kontor pidas 10. sünnipäeva
Soraineni Vilniuse kontor tähistas oma 10. sünnipäeva. Vilniuse kontor avati Balti riikidest järjekorras kolmandana. Alates 1999. aastast on Vilniuse kontor endale kasvatanud tugeva professionaalse meeskonna, kuhu kuulub 34 juristi ja advokaati ning 23 tugipersonali liiget. Juristide ja advokaatide arvult on Vilniuse kontor Soraineni suurim; nad on olnud nõustajaks väga paljude tehingute juures ning neil on suur kliendibaas. Vilniuse kontori juristid ja advokaadid nõustavad oma kliente enamiku suuremate ühinemis- ja ülevõtmis- ning kapitalitehingute, finants- ja kinnisvaratehingute, äriühingutega seotud tehingute ja muude äritehingute tegemisel Leedus.
Soraineni Valgevene kontor tähistas 1. sünnipäeva
Soraineni Minski kontor pidas oma 1. sünnipäeva. Soraineni sisenemine Valgevene turule oli suursündmus, kuna olime üks kõige esimestest Euroopa professionaalsetest teenusepakkujatest, kes alustas Valgevenes äritegevust. Esimese tegevusaasta lõpu seisuga töötab Minski kontoris 3 partnerit, 6 juristi ja advokaati, mitu õigusassistenti ning tugipersonal. Sorainen pakub Valgevenes tegutsevatele kohalikele ja välismaistele ettevõtjatele õigusabi kõigis äriõigusega seotud valdkondades.
Soraineni Eesti kontor osales Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni loomisel
16. juunil osales Soraineni Tallinna kontor Eesti Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) loomisel, mis on Eesti riskikapitaliste, erakapitalifonde, äriingleid ja valdkonna tugiteenuse pakkujaid ühendav katusorganisatsioon. Soraineni Tallinna kontor võeti vastu ka organisatsiooni toetajaliikmena.
„Meil on väga hea meel olla osa vastloodud organisatsioonist. Soovime anda oma panuse Eesti era- ja riskikapitalitööstuse arendamisesse, eriti asjakohastel juriidilisel ja maksundusega seotud teemadel,” kommenteerib Reimo Hammerberg, Soraineni pangandus- ja finantsõiguse töörühma regionaalne juht.
EstVCA peaeesmärgiks on arendada jõuliselt Eesti era- ja riskikapitalitööstust. Organisatsioonil on 15 täis- ja 15 toetajaliiget.
Sorainen korraldas juuratudengitele avatud uste päevad
2009. aasta aprillis korraldasid Tallinna ja Riia kontorid juuratudengitele avatud uste päevad, mis on saanud Soraineni traditsiooniks. Tudengid kuulasid Soraineni partnerite ettekandeid, vaatasid presentatsiooni büroo ajaloost ja tegevusest ning said teavet suvepraktikandina töötamise ja karjäärivõimaluste kohta. Lisaks jagasid eelmisel suvel praktikandiks olnud ja nüüdseks juba Soraineni töötajateks saanud oma kogemusi praktikast ja tööst. Üritustel osales ühtekokku ligi 60 tudengit. Nii Tallinna kui ka Riia kontorid on tudengitele suvel toimuvaks praktikaks oma uksed avanud. Selliselt peab Sorainen sammu endale seatud kõrgete standarditega leida üles oma ala andekamad ning pakkuda sel moel oma klientidele parimat teenust ja lahendusi.
Iga viies Soraineni advokaat on Baltikumi parimate advokaatide hulgas
Rahvusvaheline õigusväljaanne „Best Lawyers International 2009“ avaldas nimekirja, kus 19 Soraineni Tallinna, Riia ja Vilniuse kontorite advokaati on loetletud Balti riikide paremate seas. Järelikult on iga viies Soraineni advokaat õigusturu parimate hulgas. Lisaks märgiti osad neist ära kui erinevate õigusvaldkondade juhtivad advokaadid. Kandidaadid valiti spetsialistide ja klientide salastatud hindamistulemuste põhjal.
Baltikumi kohta koostati advokaatide vastastikuse eksperthinnangu nimekirja Best Lawyers International 2009 sel aastal esimest korda. Kokku korraldati uuringut 48 riigis erinevates õigusvaldkondades.
Best Lawyers on vanim ja kõige enam hinnatud advokaatide vastastikust eksperthinnangut kajastav väljaanne, mis aitab juristidel ja klientidel leida õigusabi võõras riigis või valdkonnas. Väljaannet Best Lawyers on avaldatud alates aastast 1983.
Allar Jõks liitus Soraineni Eesti kontoriga
2. aprillil 2009 asus Soraineni Tallinna kontoris nõunikuna tööle Eesti endine õiguskantsler Allar Jõks, kes liitus kohtuvaidluste ning konkurentsiõiguse ja tururegulatsiooni töörühmadega. Allar Jõks on väga kogenud jurist, kes omab suurt kogemustepagasit erinevates õiguse valdkondades ja kes on oma pika ringkonnakohtuniku karjääri jooksul saanud ka väga hea kogemuse õiguse kohaldamises.
Soraineni juhtivpartneri Aku Soraineni sõnul on Allar Jõksi liitumine Tallinna kontoriga suurepärane võimalus meeskonda tugevdada. „Ka isikuna sobib Allar Jõks meie meeskonda suurepäraselt, kuna ta on tuntud eestkõneleja seaduste ja nende õiglase kohaldamise eest. Tema ja meie büroo väärtushinnangud ühilduvad hästi,“ lisab Sorainen.
Toomas Prangli asus ametisse Soraineni Valgevene kontoris
Alates selle aasta algusest asus Tallinna kontori partner, endine Soraineni regionaalse ühinemiste ja ülevõtmiste töörühma juht Toomas Prangli ametisse Minski kontori teise juhtivpartnerina, et aidata kaasa ühinemiste ja ülevõtmiste ning konkurentsiõiguse valdkonna arengule Minski kontoris. Toomas Prangli on jätkuvalt vastutav Tallinna kontori ühinemiste ja ülevõtmiste töörühma tegemiste eest ning lisaks on tal uus roll regionaalse teabejuhtimistöörühma juhina. Hr Prangli on viimase kümne aasta jooksul andnud klientidele nõu enam kui 300 ühinemis- ja ülevõtmistehingu juures, seda nii müüjate kui ka ostjate nõustajana, ning osalenud kõigis tehinguetappides. Toomas Prangli Soraineni regionaalse kvaliteedijuhtmise meeskonna ning tema eestvedamisel on Soraineni bürood sertifitseeritud vastavalt ISO 9001:2000 standarditele.
Toomas Prangli on õigusväljaannete Legal 500, PLC Which lawyer?, Chambers Global ja European Legal Experts soovitusega ühinemis- ja ülevõtmisõigust ning riskikapitali õigust praktiseeriv ning väljaande IFLR 1000 soovitusega finants- ja äriõigust praktiseeriv õigusnõuandja Eestis.
Avaldati kinnisvaraturu aruanne 2009
Ober-Haus, Deloitte ja Sorainen avaldasid „Kinnisvaraturu aruande 2009“. Tegemist on põhjaliku Balti riikide kinnisvaraturgude ülevaatega. „Kinnisvaraturu aruandes 2009“ analüüsitakse muutusi Tallinna, Riia ja Vilniuse kinnisvaraturgudel 2008. aastal ning kirjeldatakse äri-, tööstus- ja eluasemesektoritega seotud õiguslikke ja maksuküsimusi. Raporti lugemiseks või allalaadimiseks palun klikkige siia.
Soraineni advokaadid kaasautoriteks Euroopa ülevõtmisdirektiivi käsitlevas raamatus
2009. aasta aprillis avaldas Oxford University Press uue raamatu „The European Takeover Directive and Its Implementation“ [Euroopa ühinemisdirektiiv ja selle rakendamine]. Raamatus kirjeldatakse direktiivi ajalugu ning poliitilisi ja majanduslikke eesmärke. Detailselt on kommenteeritud direktiivi teksti; iga artikli kohta on esitatud arutelu, selgitus ning ülevaade riigisisesest ülevõtmisõigusest, mida on direktiivi alusel muudetud. Iseäranis palju tähelepanu on pööratud direktiivist tingitud uutele riigisiseste seaduste sätetele, mida analüüsivad liikmesriikide advokaadid. Eesti, Läti ja Leedu õigust analüüsivad Soraineni advokaadid. Põhivaldkonnad, mida raamatus käsitletakse, on direktiivist tulenevad töötajate õigused, rakenduse ajakava, sanktsioonid ajakava järgimata jätmise puhul ja analüüs, kas direktiiv on kooskõlas EL-i kohustustega WTO-s. Eraldi tähelepanu on pööratud ka direktiivi mõjule USA äriühingutele, kes teevad ülevõtmispakkumisi EL-i äriühingute suhtes.
Eesti kontori kaastöö väljaandele „The International Comparative Legal Guide to: Telecommunication Laws and Regulations 2009 Estonia“
Tallinna kontori partner ning ärilepingute, konkurentsiõiguse ja tururegulatsiooni töörühmade juht Kaupo Lepasepp ning advokaat Ivar Kurvits tegid kaastööd Global Legal Groupi väljaandele „The International Comparative Legal Guide to: Telecommunication Laws and Regulations 2009 Estonia“ [rahvusvaheline võrdlev õigusteatmik: telekommunikatsiooniõigusest ja regulatsioonist 2009 Eesti]. Teatmikus antakse ülevaade Eesti telekommunikatsiooniõiguse ja regulatsiooni õiguslikust raamistikust. Väljaande lugemiseks või allalaadimiseks palun klikkige siia.
Olete saanud selle e-kirja, sest olete lisatud Soraineni andmebaasi.
Kui te edaspidi pole huvitatud Sorainen Legal Update’ide saamisest, palun klikkige siia.
Sorainen Legal Update on koostatud teabe edastamise eesmärgil ning ei too autorile kaasa kohustust ega juriidilist vastutust. Sorainen Legal Update ei kata kõiki õigusvaldkondi ega kajasta kõiki muutusi õigussüsteemis, samuti pole esitatud seletused ammendavad. Seetõttu soovitame lisainformatsiooni saamiseks ühendust võtta Advokaadibürooga Sorainen või oma juristiga. Sorainen Legal Update kajastab Balti riikide ja Valgevene õigusuudiseid ning koostatakse perioodiliselt eesti, läti, leedu, vene ja inglise keeles. Sorainen Legal Update’ide elektroonilised versioonid leiate meie kodulehelt www.sorainen.com, kus teil on võimalik neid edaspidi ka oma e-posti aadressile tellida.
© SORAINEN 2009
Kõik õigused kaitstud.