Kriisi ajal on tähtis mõelda vanadele headele asjadele, mis kuhugi ei kao – ühe jaoks võib see olla armastus, teise jaoks näiteks kas või jalgrattasõiduoskus. Lisaks neile vanadele ja läbiproovitud headele asjadele on aga ka terve rida uusi häid asju, millest rõõmu tunda. Tähtis on pidada meeles, et tuleb võtta aega rõõmustamiseks, soovitab juhtidele spetsialiseerunud psühholoog Mare Pork saates „Soraineni sagedus“.
Mida saavad juhid teha, et oma inimestele praegusel ajal toeks olla, ja mida saavad juhid teha ära iseenda jaoks?

Soraineni sagedus
“Soraineni sageduse” saatekülalised psühholoog Mare Pork ja meie partner Karin Madisson ning saatejuhid advokaat Mario Sõrm ja partner Kaupo Lepasepp.  Foto: Äripäev, Sorainen

 

„Eelkõige on juhi ülesanne praegusel stressirohkel ajal kuulamine, kuulamine ja veel kord kuulamine ning alles siis rääkimine. Juhina tahaks küll kohe sekkuda ja hakata nõu andma, kuid tuleb ennast tagasi hoida ja lasta inimestel rääkida“, avas oma juhtimiskogemust Soraineni partner Karin Madisson. “Samuti on oluline mõistmine ja oludega arvestamine. Hetkel teevad paljud lapsevanemad kodus töötades samaaegselt ka lasteaiakasvataja, kooliõpetaja ja koka tööd. Nende rollide ühitamine ei ole kindlasti kerge ja ületöötamise oht on suur. Samas on jällegi rõõmustav see, et näeme pereliikmeid rohkem kui varem ja saame lastel aidata paljud teemad lahendada n-ö käigu pealt, mis kontoris töötades ei olnud võimalik.”
Kui olukord on keeruline, aitab teadmine, et kõik inimlikud kuhjuvad hädad ja kannatused tekivad mitte sündmuste objektiivsetest faktidest, vaid ikkagi meie enda tõlgendustest olukorrale ja automaatsetest reaktsioonidest. Seda kinnitavad kõik vaimsed õpetused.

Lisaks atmosfääri loomisele on loomulikult tööandja roll ka hoolitseda selle eest, et töötajatel oleks mugav ja ergonoomiline kodukontor. Kahjuks on meie seadustes veel auke, mis ei lase kaugtööd piisavalt sujuvalt korraldada, tõdes tööõiguse ekspert Karin Madisson. Nii näiteks vastutab tööandja tööohutuse ja -tervishoiu eest ka siis, kui töötatakse kodukontoris. Paljudes riikides piirdub tööandja vastutus kohustusega juhendada töötajaid, millised on õiged töövõtted ja kuidas vältida psühhosotsiaalseid ohutegureid. Samuti on probleemiks tööaja üle arvestuse pidamine, mis on samuti tööandja kohustus ning esimesed vaidlused ületundide hüvitamise üle on juba menetluses. Praktilise poole pealt on juhi oluline ülesanne tagada, et ei kannataks töö efektiivsus. Sama oluline on jälgida, et töötaja ei töötaks liiga palju, mille tagajärjel kannatab isiklik elu ja võib tekkida tööstress.

Kui arutleda selle üle, kas kaugtöö ajastul on vaimse tervise probleemid kasvanud ning stress ja pinged kuhjunud, siis leiab kindlasti poolt ja vastu arvajaid, kuid lootust annab eelkõige asjaolu, et ühiskonnas on vaimse tervise teema fookusesse võetud. Meist igaüks saab väga palju ka ise enda heaks ära teha. Parim, mida juhid saavad praegu oma inimeste heaks teha, on pakkuda teadveloleku ja enesehoolivuse (mindfulness ja self-compassion) koolitusi, kus õpitakse endast hoolima ning olema sõbralik enda ja ümbritseva suhtes. Näiteks Peaasi pakub palju väärt algatusi. Kõik need algatused toovad suures plaanis inimestele rohkem kasu, kui oli enne kriisi.

Ületöötamist ja läbipõlemist soodustab sundtegevuse tunne. Need, kes õpivad ükskõik kus olles või mida tehes iga natukese aja tagant tegema ümberlülitusi, lõdvestuma, märkama ümbritsevat iseenda elus ja töös – nemad õpivad toimetulemist nii praeguse kriisi ajal kui ka pärast seda. Praeguse aja üleskutse: iga 10 minuti tagant tasub teha väike ümberlülitus, liikumine, hingamine või luua kujutluspilt, mis ergutab vaimu, soovitab Mare Pork.

Selleks et fookus oleks iga päeva paigas, soovitab Karin Madisson mõelda enda jaoks läbi, mis on need sambad, mis peavad olema sinu elus olemas, et olla õnnelik. Kas nendeks on pere, vanemad, hobid, investeeringud või muu, on igaühe enda otsustada. Ja nendesse sammastesse tuleb investeerida oma aega ja tähelepanu iga päev. Kui nelja jalaga tooli kaks jalga on lühemad kui teised kaks jalga, siis on sellisel toolil väga raske ja stressirohke püsida.

„Soraineni sageduse” saatejuhid Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp arutlesid Soraineni partneri Karin Madissoni ja psühholoog Mare Porgiga järgmiste küsimuste üle: „Kas maailm on muutunud igaveseks või on see ainult näiline? Mida saavad juhid teha, et oma tiimi kriisiajal kaitsta ja kuidas seejuures ise terveks jääda? Mis on tarkuseterad, mida juhid peaksid aastast 2020 tänasesse päeva kaasa võtma?“

Kuula saadet Äripäeva raadiost

või Soraineni Spotify’s

Loe artiklit Äripäevas siin