Head kliendid ja koostööpartnerid

2018. aasta lõpul kiitis Euroopa Liidu Nõukogu heaks käibemaksusüsteemi muutmise „kiirlahendused“ – ajutised meetmed, mis peaksid aitama lahendada EL liikmesriikide vahelise kaubavahetusega kaasnevaid probleeme. Ettevõtjad peavad oma tegevused 2019. aasta jooksul uute, 1. jaanuaril 2020 jõustuvate reeglitega kooskõlla viima – Eesti peab selleks kuupäevaks uued reeglid käibemaksuseadusesse üle võtma.

Uudiskirjas toome välja peamised käibemaksusüsteemi muutmise „kiirlahenduste“ aspektid.

0% KÄIBEMAKSUMÄÄRA RAKENDAMINE TEISE LIIKMESRIIGI SAADETAVALE KAUBALE

Selleks, et rakendada teise liikmesriiki saadetavale kaubale 0% käibemaksumäära, on edaspidi kohustuslik hankida ostja käibemaksukohustuslase number.

Oluline: EL piiriülese kaubanduse puhul 0% käibemaksumäära (nullmäära) rakendamiseks hakkab kõikides liikmesriikides kehtima nõue, et müüja peab hankima ostja käibemaksukohustuslase numbri ning kajastama seda oma ühendusesisese käibe aruandel.

Kohustuse rikkumise tagajärjed: kohustuse rikkumine toob kaasa 0% käibemaksumäära rakendamise õiguse kaotamise isegi siis, kui teised nullmäära rakendamise tingimused on täidetud.

Äriühingutele jääb siiski võimalus tõendada, et nad on käitunud heausklikult, sellisel juhul saavad nad nullmäära rakendada isegi siis, kui nad ei ole ostja käibemaksukohustuslase numbrit kindlaks teinud. See ei ole veel selge, milliseid tõendeid maksuhaldur heausksuse tõendamiseks nõudma hakkab.

Konkreetsete tõendite korral eeldatakse, et kaubad on teise liikmesriiki liikunud

Sobivad tõendid: kaupade teise liikmesriiki liikumist eeldatakse (s.t selleks pole vaja lisatõendeid esitada), kui müüjal on esitada kaks tõendit alltoodud nimekirjast:

  • Esimene tõend seondub kaupade transpordiga. See võib olla saateleht või arve vedajalt transporditeenuse osutamise eest.
  • Teise tõendi osas on mitmeid võimalusi. See võib olla näiteks mõni transpordiga seonduv dokument (väljastatud kellegi teise poolt kui esimese tõendi väljastaja) või üks järgnevatest dokumentidest: transpordiga seotud kindlustuspoliis, tõend kaupade eest maksmise kohta, kviitung kaupade sihtriigi laost või sihtriigi ametiisiku (nt kohtutäitur) kinnitus kaupade saabumise kohta.

Oluline on see, et kaks tõendit peavad tulema erinevatelt isikutelt ning need isikud peavad olema müüjast ja ostjast sõltumatud.

Kui transpordi organiseerib ostja, siis on lisaks ülaltoodud tõenditele kohustuslik ka ostjapoolne kindlaksmääratud sisuga kinnitus kaupade saabumise kohta tema liikmesriiki.

Kui nimetatud tõendeid ei esitata, siis ei saa äriühingud uute reeglitega nagu siiani eeldusi rakendada ning nad peavad kaupade teise liikmesriiki toimetamist tõendama samamoodi nagu siiani.

Äriühingutel on oluline hinnata, milliseid tõendeid oleks neil võimalik kaupade teise liikmesriiki toimetamise kohta hankida ning muuta oma sisemisi protseduure vastavalt. Vastasel juhul ei saa nad uutes reeglites ettenähtud lihtsustusi kasutada ning peavad vastama rangematele tõendamisnõuetele.

TÄPSUSTATUD REEGLID 0% KÄIBEMAKSUMÄÄRA RAKENDAMISEKS EL PIIRIÜLESTES AHELTEHINGUTES

Reegli eesmärk: kui kaubaga tehakse järjest mitu tehingut, kuid kaubad toimetatakse teise liikmesriiki vaid ühe transpordiga, siis saab nullmäära rakendada vaid ühele neist tehingutest. Praktikas tekib mitmeid probleeme otsustamisel, millise tehingu osas peaks nullmäära rakendama. Enamik probleeme tekib siis kui transport on korraldatud edasimüüja poolt, kes ei teavita esialgset müüjat kaupade edasimüügist ja transpordist. See võib aga kaasa tuua nullmäära ebakorrektse rakendamise.

Oluline: kui transport korraldatakse edasimüüja poolt, ei saa esialgne müüja nullmäära rakendada üksnes juhul, kui edasimüüja annab talle oma käibemaksukohustuslase numbri, mis on väljastatud kaupade asukohariigi poolt. Kõikidel teistel juhtumitel saab esialgne müüja rakendada aheltehingu esimesele tehingule nullmäära ning see toob tõenäoliselt edasimüüjale kaasa kohustuse end kaupade sihtriigis käibemaksukohustuslasena registreerida.

Hoiuladude reeglid

Reegli eesmärk: reeglid on mõeldud selleks, et võimaldada äriühingutel vältida registreerimist teises EL liikmesriigis, kus nad tegutsevad hoiulao mudeli alusel. Kui teise liikmesriigi äriühing toob kaupu Eestisse, siis saab ta need paigutada siinsesse lattu tulevaste ostjate jaoks. Õigus seda kaupa kasutada ja käsutada antakse aga ostjale üle hiljem (tavaliselt siis, kui ostja leiab nendele toodetele edasised ostjad). See on tekitanud küsimusi käibemaksukäsitluse osas.

Oluline: kui teise EL liikmesriigi isik on toimetanud kaubad Eestis asuvasse hoiulattu, siis edaspidi peab ostja käibemaksu deklareerima alles siis, kui ta saab õiguse kaupa kasutada ja käsutada. Kehtestatakse erireeglid juhtumiteks, kus ostja ei saa kaupu enda käsutusse 12 kuu jooksul, kui esialgne ostja asendatakse ja kui kaubad viiakse lähteriiki tagasi. Samuti tulevad erinõuded selliste tehingute deklareerimiseks.

EES OOTAVAD SUUREMAD KÄIBEMAKSUSÜSTEEMI MUUTUSED

Eeltoodud lahendused on ajutised, kuna lõppeesmärgiks on kogu EL sisese kaupade liikumist puudutava käibemaksusüsteemi reform. Plaani kohaselt põhineb uus süsteem ühe akna põhimõttel sarnaselt praegu elektroonilistele teenustele rakenduvale korrale. Kaupade müük maksustataks ostja asukohariigis, aga käibemaksu arvestaks müüja, kes saab seda deklareerida oma koduriigis e-portaali kaudu. Liikmesriigid jaotaksid kogutud käibemaksusummad vastavalt deklaratsioonidel kajastatule omavahel ära.