-
Soraineni spin-off-idufirma Crespect kaasas 700 000 eurot
Sorainenist välja kasvanud idufirma Crespect kaasas investoritelt 700 000 eurot, et kiirendada oma AI turule toomist. Tegemist on teise rahastusringiga, kus osalesid juba olemasolevad ja uued ingelinvestorid. Alates 2022. aastast on Crespect iseseisva ettevõttena arendanud õiguspraktika haldussüsteemi, mis on praegu testimisel advokaadibüroodes Poolas, Saksamaal, Tšehhis, Serbias, Ungaris, Ukrainas, Soomes ja Balti riikides. Just testimisele ja […]
-
Kaitsetööstus kasvab mühinal, hoogu lisab peagi valmiv kaitsetööstuspark
Eesti kaitsetööstuse seis on hea. 2022. aastal oli valdkonna müügitulu 250 miljonit eurot – ligi poole võrra rohkem kui 2021. aastal. Suur osa toodangust läheb ekspordiks ning mitme Eesti kaitseettevõtte tegevus on ühel või teisel moel seotud Ukrainaga, st et väärtust luuakse reaalses konfliktikoldes. Eesti edulood on kõrgtehnoloogilisel tasemel – sensoorikas, küberkaitses, robootikas. Klassikalist pommi- […]
-
Millised advokaadibürood teenisid eelmisel aastal suurimaid kasumeid?
Eesti suurimatel advokaadibüroodel õnnestus teenida kenasid kasumeid, kirjutab Ärigeenius. Eesti üks suurimaid ja tuntumaid advokaadibüroosid Sorainen teenis eelmisel aastal üle 20 miljoni euro suuruse müügitulu juures peaaegu 5,7 miljonit eurot kasumit. 2021. aastal teeniti umbes 18 miljoni eurose käibe juures vastavalt 5,5 miljonit kasumit. Soraineni Eesti kontori juhtivparter Kaupo Lepasepp rääkis Ärigeeniusele, et 2022 oli […]
-
Kliimaseadusega seotud kavatsused on riigil ambitsioonikad, aga tee teostuseni ebaselge
Valitsus on saatnud huvigruppide lauale kliimaseaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK), millega riik tahab seaduseks vormida ELi õigusest tuleneva väga ambitsioonika kliimaeesmärgi, kuid milles täielikult puudub põhimõtteline ettepanek, kuidas seatud sihte saavutada. Seaduseelnõu tahetakse valmis saada 2024. aasta suveks ja seadus ise peaks jõustuma 2025. aasta esimesel jaanuaril. Kuula saadet Soraineni Spotify kanalil! Mõte hea, teostus kehv „Avalöök […]
-
ELi andmekaitsereeglite ülevõtmisel ei maksa Eestis liiga kõva vinti peale keerata
Kõigile tuttav GDPR ehk isikuandmete kaitse üldmäärus on juba mõnda aega meid saatnud, kuid nagu nimigi ütleb, on tegemist üldise raamistikuga. Euroopa andmestrateegia tulemusena saame juurde mitmeid õigusakte, mis reguleerivad andmeid laiemalt, mitte piirdudes vaid isikuandmetega. Meie andmekaitse õigusvaldkonna juht Mihkel Miidla usub, et andmetega seonduv õigusmaastik mitte ei liigu selginemise suunas, vaid läheb veelgi […]