Maksuamet pakub pettustega võitlemiseks välja radikaalsed ideed, et käibemaks liiguks tulevikus enne ettevõtjani jõudmist läbi maksuhalduri konto ja amet pääseks ligi ettevõtjate kõigi tehingute infole.
Maksuamet tutvustas oma ideid ettevaatlikult, toonitades, et tegemist on tulevikku suunatud ettepanekutega, mis vajavad arutelu. Samas tooks ettepanekute elluviimine maksuameti hinnangul igal aastal riigikassasse 110-155 miljonit eurot lisaraha. “Ainult praeguste kontrollimeetmete mahu suurendamisega käibemaksupettuste probleemi ei lahenda,” sõnas Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe.
SORAINENi maksujuristi Tanel Moloki sõnul tundub ettepanekuid hinnates, et maksulaekumise parandamise valem on maksuameti seisukohast enda õlul lasuva halduskoormuse vähendamine, lükates osa sellest maksumaksjate õlgadele. Ta lisas, et nii käibemaksu müükidelt riigi arvele suunamine kui ka täiendavate infovormide esitamine suurendab äriühingute halduskoormust. Moloki sõnul võiks mõlemad ideed probleemküsimuste lahendamise korral olla sobivad rakendamiseks üksnes suure pettuseohuga valdkondades. Ta lisas, et kaaluda tuleks ka teisi võimalusi, näiteks senisest laiemat pöördmaksustamise kehtestamist või lahendust, kus ostja tasub müüjale käibemaksu raha asemel maksu tagastusnõudena.
Kogu artikkel ilmus 27. märtsi Äripäeva paberlehes.