Maksuamet jättis rahuldamata paljude pärandvara müünud inimeste taotluse saada tagasi alusetult makstud tulumaks. Sellist otsust põhjendati seadusest tuleneva kolmeaastase deklaratsioonide parandamise piiranguga. Vandeadvokaat Martin Kruus analüüsis paragrahvi, millele maksuamet toetub, ja leidis, et viidatud seadusepügalat ei saa kõnealuses olukorras kuidagi kasutada.

Tants pärandvara müügist saadud tulu maksustamise ümber sai alguse eelmise aasta jaanuaris. Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid vandeadvokaat Martin Kruus saavutas siis riigikohtus võidu, mistõttu pidi maksuamet muutma aastakümneid kasutuses olnud praktikat. Riigikohus ütles, et vara pärijat tuleb maksustada samamoodi, nagu oleks maksustatud pärandajat, kui ta oleks oma eluajal vara müünud. MTA tegi uue juhendi ja andis teada, mis tingimustel pärandvara müünud inimesed tulumaksu tagasi saavad. […]

Kruusi positsiooni toetab ka advokaadibüroo SORAINEN maksuõiguse vandeadvokaat Tanel Molok.

„Maksukorralduse seaduses ainsana deklaratsioonide parandamist puudutav
§ 89 ei räägi tõepoolest olukorrast, kus maksumaksja soovib parandada deklaratsiooni endale soodsas suunas. Seega ei saa § 89-le selles olukorras tugineda ja kolmeaastasele aegumistähtajale viitamine ei ole tõesti põhjendatud. Analoogia korras aga maksuõiguses aegumistähtaegasid tuletada ei saa,” rõhutab Molok.

On ka kolmas küsimus: mida selle tagantjärele teadmisega peale hakata?
„Seaduses on arvukate muudatuste tegemisega sõnad lihtsalt natuke sassi läinud,” kommenteerib juriidilist segadust üks Ärilehte konsulteerinud maksuspetsialist. „Pealegi ei pruugi kolmeaastane piirang enam nii iseenesest mõistetav olla. Täiesti järele proovimata on ka viide „uutele asjaoludele”, „tavapärasest erinevale olukorrale” jne, mistõttu uued kohtuasjad võivad tuua uusi üllatusi,” täiendab ta.

See juriidiline vastasseis jätab õhku kaks küsimust: kas maksuameti juristide tõlgendus oli teadlik või jätab nende seaduste lugemise oskus soovida ja kas rahandusministeeriumist on selle peale oodata järjekordset „tehnilist, sõnastuslikku parandust”?

On ka kolmas küsimus: mida selle tagantjärele teadmisega peale hakata? Kruus nendib, et need, kes on teinud tehingu pärast selle aasta 1. jaanuari, peavad nüüd lootma seadusandja mõistlikkusele ja armulikkusele või selle aasta algusest jõustunud muudatuse põhiseaduslikkuse vaidlustama. Seda on maksumaksjate liit juba teinud. „Aga kui muudatusi ei tule, peaksid inimesed pärimismenetluses kasutama muid seaduslikke võimalusi, et maksukohustust vähendada.”

Artikkel ilmus 25. märtsi Eesti Päevalehes