Liha- ja toiduainetööstused on saanud veterinaar- ja toiduametilt esimesed kontrollaktid ja ettekirjutused niinimetatud nakkuskahtlase liha hävitamiseks, kirjutab Soraineni nõunik ja vandeadvokaat Karl Kask. Aafrika seakatk on seni olnud tõsine probleem seakasvatajatele. Töötlev tööstus on jäänud sellest taudist kas puutumata või pääsenud kerge ehmatusega.
Praegu on olukord muutumas, kuna liha- ja toiduainetööstused on saanud veterinaar- ja toiduametilt (VTA) esimesed kontrollaktid ja ettekirjutused niinimetatud “nakkuskahtlase liha” hävitamiseks.
Riigiameti hinnangul piisab saaduste hävitamise nõude esitamiseks juba sellest, et loomad toodi nakkuskahtlasest farmist ehk kohast, kus katk tehti kindlaks alles pärast nende loomade ostmist. Laboratoorseid uuringuid enne ettekirjutust ei tehta, kuna VTA arvates ei anna uuringud kindlat vastust, kas loomsed saadused sisaldavad haigustekitajaid või mitte.
Iseenesest ei olekski nakkuskahtlase liha hävitamine tööstuste jaoks probleem, kui ei tekiks õigustatud küsimust, kes kannab avalikes huvides antud ettekirjutuse täitmisega seotud kahju ja kulud, mis võivad ulatuda miljonitesse eurodesse?
Omandi puutumatus või sellest ilmajäämise kompenseerimine kohese ja õiglase tasu eest on seejuures demokraatia põhiprintsiip, mida Eesti põhiseadus täiel määral toetab.