Vahetevahel juhtub, et pealtnäha süütutes situatsioonides ilmub pärast mistahes ostu tegemist heauskse ostja ukse taha maksuametnik, kes leiab, et ostja ei olnud tehinguid tehes piisavalt hoolas ega saa seetõttu tehingutelt arvestatud sisendkäibemaksu maha arvata. See toob omakorda kaasa maksuintressi ning halvemal juhul ka tulumaksu tasumise kohustuse.
Kohtud kipuvad sellistes olukordades maksuhalduriga nõustuma, leides, et sisendkäibemaksu mahaarvamist on võimalik „tõendeid kogumis hinnates“ keelata ka objektiivsete tõenditeta selle kohta, et ostja ei ole käitunud heauskselt. Seetõttu on ostjal targem karta ja hoolsusnõudeid järgida kui kahetseda ja põhjendamatult maksu maksta.
Eelkõige on kahtlustäratavates olukordades vaja probleemide ennetamiseks kontrollida tehingupartneri tausta, tuvastada tehingu teise poole isik ja esindusõiguse olemasolu ning olla tehingute tegemisel mõistlikult hoolas ja ettevaatlik. Ka tasuks see hoolsus hilisema tõendamisvajaduse tarbeks dokumenteerida. Nii toimides ei saa küll välistada maksuhalduri huvi tehtud tehingute vastu, kuid see annab ostjale head võimalused tehingute tegeliku toimumise ja oma heausksuse tõendamiseks.
Kogu Kaido Loori ja Tanel Moloki artikkel on saadaval Raamatupidamisuudiste kodulehel.