Riigihangete veebiseminar: Läheb aina segasemaks, väikese valgusega tunnelis

Riigihangete olukord tänases Eestis ja Euroopas on ühest küljest nagu riigihangete problemaatika ikka – strateegilisi oste on vaja teha, (kaitse)hankeid on palju ja mõnikord juhtub, et eksivad nii hankijad kui ka pakkujad.

Nii võiks öelda ka riigihangete viimase saja aasta käekäigu kohta – praegune olukord ei olegi justkui midagi uut. Samas on tänased arengud tugevalt mõjutatud laiematest teguritest: eelkõige geopoliitilisest olukorrast ja kliimaeesmärkidest tulenevatest nõuetest. Üha rohkem tähelepanu pööratakse riigihangetes ka valdkondlikele erinõuetele ning loomulikult ka korruptsiooniriskide ennetamisele.

Seetõttu võtame sel korral veidi laiema fookuse ja käsitleme nii-öelda trendisuundi, et iga kuulaja leiaks midagi, mida igapäevapraktikas rakendada. Nagu juba traditsiooniks saanud, ei puudu ka praktilisemad teemad.

Kohtumiseni!

Veebiseminari teemad

Kolmandate riikide pakkujad riigihangetes: kas ja kuidas kaasata või välistada? Euroopa Kohtu värske praktika mõju Hiina, Venemaa ja teiste riikide ettevõtjate kaasamisele
Mario Sõrm, Soraineni riigihangete valdkonna ekspert

Euroopa Kohus on teinud hiljuti kaks märgilist lahendit, mis on erialaspetsialiste tõeliselt üllatanud. Nende sisu saab lihtsalt kokku võtta: kui ettevõte ei ole pärit Euroopa Liidust, Euroopa Majanduspiirkonnast ega ole seotud WTO riigihankelepinguga, ei ole tal Euroopa Liidu riigihangetesse üldse asja.

Euroopa Kohus on sisuliselt välistanud ka selliste ettevõtjate (näiteks asukohaga Hiinas või Türgis) õiguse osaleda EL-i kohtumenetlustes. Lihtsustatult öeldes – neil ei ole isegi õigust riigihangete vaidlustamiseks.

Mario keskendub ettekandes nende lahendite laiemale ja praktilisele mõjule, sealhulgas sellele, kuidas peaks käituma hankija, kui tal on vajadus osta just mõnelt kolmanda riigi ettevõtjalt, kuid ta ei soovi siiski kõiki automaatselt kaasata.

Ametiisik, huvide konflikt ja korruptsioonivastane seadus riigihangetes – õigusselguse puudumine kohtupraktika näitel
Norman Aas, Soraineni majanduskuritegude ennetamise ja uurimise valdkonna juht

Ettekande tuuma võib kokku võtta lihtsalt: kuigi korruptsioonivastane seadus on vana ja võiks eeldada, et kõik on selge, on kohtupraktika põhjal siiski väga keeruline teha kindlaid järeldusi selle kohta, kes täpselt on ametiisik.

Kuni selle mõiste sisu jääb ebaselgeks, peavad eriti riigihangetega seotud isikud olema äärmiselt tähelepanelikud. Ettekanne keskendub kohtupraktika järeldustele, täpsemalt selgitab lahti senise kohtupraktika vastuolud.

Euroopa Liidu üha lisanduvad valdkondlikud erinõuded ja hankija hoolsuskohustus
Kadri Härginen, Soraineni riigihankeõiguse tiimi regionaalne juht

ESG-d veel mäletate? See tähendab vastutustundlikku ettevõtlust, sotsiaalsete kaalutluste arvestamist ja rohkelt keskkonna- ja tarnenõuete analüüsi ja paberimajandust. Kuigi ESG ise ei ole otseselt riigihankeõiguse termin, on sellega seotud riigihanke eriregulatsioone Euroopa Liidus nüüdseks rohkem kui kukeseeni vihmaselt soojas juulis.

Ettekande eesmärk on avada, millega need kümned lisareeglid tegelikult tegelevad, ning aidata hankijatel teadvustada, milliseid uusi ja iseseisvaid kohustusi need endaga kaasa toovad.

Sotsiaalsed riigihanketingimused
Kati Eller

Sotsiaalselt vastutustundlike riigihangete läbiviimine aitab tõsta teadlikkust ja suunata ettevõtjaid vastutustundlikumale tegutsemisele. Kui riik tellijana annab selge signaali, et eelistab hangetel neid pakkujaid, kes kaasavad lepingu täitmisel ühiskonna haavatavaid rühmi, tagavad töötajate võrdse kohtlemise ja kontrollivad tarneahelaid, mõjutab see otseselt ka töövõtjate käitumist ja valikuid.

Kati jagab ettekandes keskse hankija, Riigi Tugiteenuste Keskuse, kogemusi ja praktilisi õppetunde sotsiaalselt vastutustundlike hangete läbiviimisel.

Kuidas osta loomingut – autoriõigused ja riigihankemenetlus
Gerli Helene Gritsenko, vaidluste lahendamise ja ennetamise tiimi intellektuaalomandivaidluste ja riigihangete septsialist

Autoriõiguste reguleerimine – või selle kogemata õigesti tegemata jätmine – võib ka pärast edukat riigihanget seada kogu projekti elluviimise tõsise küsimärgi alla. Näiteks siis, kui jääb tähelepanuta, kas ja mil määral on vaja autori nõusolekut tema loodud projektis muudatuste tegemiseks.

Loomulikult pole asi alati nii mustvalge, kuid Gerli räägib täpsemalt milliseid lahendusi saab autoriõigustega seotud küsimustes rakendada just riigihangete käigus.