Meie büroo asutaja Aku Sorainen käis Vikerraadios rääkimas, miks ta otsustas turbulentsetel 90ndatel Baltimaadesse tulla.
„Olin olnud kaks suve, 1987–88, Humboldti ülikoolis Ida-Berliinis. Minu jaoks oli see absurdne, aga väga põnev ja seiklusrikas koht. Berliini müüri langemise ajal käisin oma haamriga sealt tükke välja kopsimas.“
Pärast seda kogemust mõtles Aku, kust võiks leida järgmise seikluse. Pärast 1991. aasta pöördelisi sündmusi ja Balti riikide taasiseseisvumist mõtles ta, et küllap seal regioonis „seiklus jätkub“.
Keeruline algus
Tollal tulid Balti riikidesse esimesed välisinvesteeringute seadused. „See oli esimene asi, mida ma hakkasin lugema ja selgitama. Kahtlemata tuli sellel ajal toetuda ka tsiviilseadusele, lepinguseadusele ja kinnisõigusele,“ ütles Aku.
Keeruliseks osutus aga ingliskeelsete tõlgete saamine. „Ega ma ei rääkinud eesti keelt, rääkimata läti või leedu keelest. Siis ma sain aru, et kui ma tahan teha kõigi kolme Balti riigi õiguse osas oma magistritöö, siis mul seisab ees väga raske ülesanne.“
90ndate aastate kaootilisus lisas Aku sõnul sellele seiklusele vürtsi juurde. „Tänapäeva noored, kui nad satuksid tollesse aega, peaksid seda ilmselt sama absurdseks“.
Vabadus ebaõnnestuda
Akule andis julguse äriga alustada pere toetus. „Vanemad on mind alati kannustanud. Nad ei hoidnud mind kunagi tagasi, vaid pigem saatsid mind Lapimaale ülikooli või ükskõik kuhu. Nende näol oli alati tugi olemas. Seetõttu ma teadsin, et ma võin feilida. Kõik võib kukkuda kokku ja siis ma lähen lihtsalt tagasi koju väikesesse tallu Helsingi lähedal ja karjatan seal lambaid edasi.“
Tema sõnul on paljudel Soraineni jõudnud noortel juristidel ja teistel töötajatel sarnane vanemate tugi olemas. Büroo algusaegadel see nii polnud ja paljud pidid lisaks enda perele ülal pidama ka oma vanemaid ja vanavanemaid. „Oli täiesti teistmoodi elu. Natuke uskumatu on mõelda, kuidas see kõik on arenenud.“
Soome on Eestist igavam
Saatejuhi küsimusele, kummas riigis, kas Eestis või Soomes, on Akul huvitavam olla, vastab ta, et endiselt Eestis. „Minu jaoks on Soome selline turvaline, aga natuke ka igav. Kõik käib seal sissetallatud rada mööda.“ Eestis on aga endiselt dünaamikat. „Siin tehakse asju kiiremini.“
Siiski möönab Aku, et vahepeal on Eestis jäetud suur pilt unarusse. Seda on tunda sellest, et majandustegevuse aktiivsus pole seal tipus, kus ta oli mõned aastad tagasi, kui „kõigil oli selline selge drive sees“.
Aku tõdeb, et Ukrainas toimuv sõda loob siin regioonis ebakindlust, mistõttu ei julge kõik siia suuremaid investeeringuid teha, vaid need lükatakse pigem tulevikku.
Saates tuli juttu ka eestlaste ja soomlaste kaitsetahte erinevusest, Aku ajaloohuvist, keelelistest väljakutsetest ning ühest olulisest muutusest seoses eestlaste advokaaditeenuse tarbimisega.
