Töötajaid tuleb hakata enne töö alustamist registreerima

Riigikogu võttis 26. märtsil 2014 vastu maksukorralduse seaduse muutmise seaduse, millega luuakse töötamise register. Muudatused jõustuvad käesoleva aasta 1. juulil. Registris tuleb registreerida andmed Eestis tööd tegevate isikute kohta hiljemalt tema tööle asumise hetkeks.

Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et registreerimise eesmärk on vähendada ebaseadusliku tööjõu kasutamist ning kindlustada tööd tegevate isikute sotsiaalsete õiguste parem kaitse. Selle tagamiseks tuleb töötamine registreerida hiljemalt tööle asumisel, mis loob täiendava võimaluse tõhustada tööjõumaksude maksmise järelevalvet, vähendab registreerimata tööjõu kasutamist ning suurendab töö tegija sotsiaalsete tagatiste rakendamise võimalikkust.

Maksu- ja Tolliameti juhendiga töötajate registreerimise kohta on võimalik tutvuda siin.

1000 euro arvete seadus uuel ringil

Samuti on Riigikogus menetlemisel käibemaksuseaduse muudatused, mis kehtestavad käibemaksukohustuslastele kohustuse deklareerida kõik vähemalt 1000-eurosed arved käibedeklaratsiooni lisavormil.

Tulenevalt ettevõtjate hukkamõistust ja Vabariigi Presidendi keeldumisest seadus välja kuulutada on Rahandusministeerium viinud samasse eelnõusse sisse mõned kosmeetilised parandused ja täiendanud seletuskirja lootuses, et seekord läheb edukamalt.

Ühe mõttena võiks ettevõtjad sellise deklareerimiskohustusega nõustumise eest nõuda käibemaksumäära alandamist 1% võrra. Puudujääki sellest riigieelarvesse ei peaks tekkima, kuna väidetavalt paraneb selle meetme rakendamisest maksulaekumine.

Sõiduautode maksustamise eelnõu samuti uuel ringil

Vastupidiselt 1000 euro arvete seadusele, mis üritati jõuga läbi suruda, ei jõutud ettevõtluses kasutatavate sõiduautode maksustamise osas eelmises ringis Rahanduskomisjonist kaugemale ja eelnõu saadeti uueks arutamiseks Rahandusministeeriumile tagasi.

Rahandusministeerium on nüüdseks välja tulnud uue eelnõuga, kuid ka see on üksnes kosmeetiliste muudatustega ega vasta sisuliselt ettevõtjate poolt tõstatatud küsimustele.

Tänaseks on muudatused jõudnud ka Riigikogusse menetlemiseks: jälgi eelnõu menetluskäiku siin.

Maksusoodustuse kasutamine 2000. aastani teenitud kasumi välja võtmisel

Alates 1. jaanuarist 2015 tunnistatakse kehtetuks tulumaksuseaduse sätted enne 2000. aastat teenitud kasumi arvelt makstavate dividendide maksustamise kohta.  ….. Nendest üleminekusätetest tulenevaid maksusoodustusi saab kasutada kuni käesoleva aasta lõpuni dividendide väljamaksmisel või omakapitalist väljamaksete tegemisel. Seega on maksuefektiivsem enne 2000.a. teenitud kasum hiljemalt 2014.a. lõpuks välja võtta.

Kuni 2000. aastani kehtinud tulumaksusüsteemi kohaselt maksustati äriühingute kasum kui ka täiendavalt dividendid. Väljamakstud dividendisummalt tasutud tulumaksu võis hiljem maha arvata kasumilt arvestatud tulumaksust.

Praegu saab äriühing aastate 1994-1999 jaotamata kasumi arvelt väljamakstud dividendide maksukohustust vähendada sellelt kasumilt toona tasutud tulumaksu osaga. Muudatuste jõustumisel uuest aastast seda enam teha ei saa. Seega on alates järgmisest aastast võimalik, et väljamaksete tegemisel maksustatakse tulumaksuga ka see kasumi osa, millelt on juba varem tulumaks tasutud. Seega tuleb enne 2000.a. teenitud kasum hiljemalt 2014.a. lõpuks välja võtta.

Seadusemuudatuse seletuskirjas on põhjenduseks märgitud, et praktikas on viimastel aastatel seda mahaarvamist soovitud kasutada ainult üksikutel juhtudel. Vaatamata sellele on topeltmaksustamise võimaluse tekkimise kooskõla põhiseadusega kaheldav, sest rikub ühetaolise maksustamise põhimõtet, mis tuleneb põhiseadusest.

Eesti maksusüsteemi areng kipub naabritele jalgu jääma

Läti kehtestas käesoleva aasta algusest sotsiaalmaksu lae. See tekitas tänuväärselt ka märksa laiema diskussiooni, kas Eesti ikka liigub oma maksusüsteemi arendamisega õiges ning jätkusuutlikus suunas.

Lisaks rahvusvahelisele maksuplaneerimisele tegeleme oma igapäevatöös suurel määral just Balti riikide õigus- ja maksusüsteemide võrdlemise ja analüüsimisega. Selgitame klientidele, millised on põhjused, miks peaks ühe või teise tegevuse jaoks eelistama Eestit, Lätit või Leedut. Sotsiaalmaksu lae kehtestamisega sai Läti kirja järjekordse linnukese lahtrisse, miks peaksid Baltikumi tulla soovivad välismaa äriühingud oma investeeringud ja tegevuse just Lätti viima.

1990ndate lõpust on sellistes võrdlusolukordades olnud eelis Eestil ning seda on olnud ka kerge põhjendada – eelduslikult lihtne ja läbipaistev maksusüsteem, kasumi maksuvaba reinvesteerimist võimaldav tulumaksusüsteem, vähestele väljamaksetele kehtivad kinnipidamiskohustused jne. Viimasel ajal kipub aga üha enam analüüsidest jõudma tõdemusele, et Eestit ei saa enam soovitada maksunduslikult kõige ratsionaalsema kohana ettevõtlusega tegelemiseks. See kaalukauss langeb üha enam ja enam Läti poole kaldu.

Sotsiaalmaksu lae kehtestamine on kõigest üks viimasel ajal silmatorkavatest lahendustest, kus Läti Eestile silmad ette annab, ning teeb seda, mille poolest meid varasemalt maailmas tunti – ettevõtjatele soodsa keskkonna loomine. Lätis kehtib äriühingutele 15%line tulumaksumäär, maksuvabastus aktsiate võõrandamisel ning soodne maksusüsteem valdusettevõtetele ja mikroettevõtetele ning paljud maksusoodustused. Kõik need meetmed aitavad kaasa ettevõtluse arendamisele, uute töökohtade loomisele ning toob sellega veidi pikemas perspektiivis kaasa ka tööhõive ja maksutulude tõusu. Eesti viimase aja maksuõiguse arenguid vaadates ei saa aga samalaadseid kiidusõnu öelda ning ümbruskonna maksukonkurentsis kipume üha enam tahaplaanile langema.

Läti ei ole nimelt ainus, kes meie regioonis ettevõtluse arendamisest huvitatud isikute investeeringud endale tõmbab. Ka Soome astub samme ettevõtjate soodustamiseks – 2014. aasta algusest alanes ettevõtte tulumaks seal 24,5%lt 20%le. Leedu propageerib oma vabamajandustsoone ja hoolitseb ka väikeettevõtluse arendamise eest, pakkudes 5%list tulumaksumäära ettevõtetele, millel on alla 10 töötaja ja tulu alla 289 000 euro aastas.

Eesti on aga võtnud suuna pigem lühiajalistele ja ettevõttevaenulikele maksu kogumise lahendustele (nt kiirustades vastu võetud 1000 euroste arvete deklareerimise kohustus, mis põhiseaduslikkuse kontrolli ei läbinud). Sellised käigud ei jäta aga Eestist muljet kui stabiilse ettevõtluskeskkonnaga ettevõtjasõbralikust riigist ning klientidele on üha raskem seletada, miks nad peaksid oma investeeringute sihtkohaks valima Eesti ja mitte naaberriigid.

Viimasel ajal arutlusel olnud maksumuudatused viitavad sellele, et riik soovib maksurahasid koguda ettevõtjaid koormavamate lahendustega – mitte ettevõtluskeskkonda soodustavate võtetega, mis pikemas perspektiivis tooksid kaasa suurema maksutulu ja heaolu. Julgustame ka Eesti seadusandjat vaatama maksusüsteemile ja maksu kogumisele veidi pikema perspektiiviga kui vaid järgmise aasta eelarve ning mõtlema muudatuste peale, mis tagavad riigile tulud ka viie, kümne ja viieteistkümne aasta pärast. Sotsiaalmaksu lae kehtestamine oleks sellel teel heaks alguseks, kuid vaja oleks minna edasi: tulumaksumäära langetamiseks tuleb võtta 15% siht, olulise osaluse müügikasum, litsentsitasud ja rahvusvahelise kaubanduse tulu tuleb dividendimaksust vabastada. Need sammud muudaksid meie ettevõtluskeskkonda atraktiivsemaks ning võimaldaks lähinaabritega paremini konkureerida.

Ka maksuõigusel on põhiseaduslik mõõde

Maksuõigus ja maksuseadused ei ole midagi autonoomset, mis eksisteeriks väljaspool põhiseaduslikku raamistikku. Kavandatavad maksumuudatused peavad olema kooskõlas põhiseadusega ning koormiste kehtestamist ei saa õigustada üksnes põhjendusega, et riigil on raha vaja.

Kui eelmise kümnendi lõpul kippus maksutõusude põhjendamisel piisama sellest, et valitsus viitas rasketele aegadele ja vajadusele riik kriisist välja tuua, siis tänasel päeval sellist ülejala teostatavat õigusloomet aktsepteerida ei saa. Maksumaksjad soovivad, et järjekordsed uisapäisa viimasel hetkel riigieelarve täitmiseks väljamõeldud maksutõusud oleksid mingilgi määral põhjendatud.

Sõnamurdlikke, mõjuanalüüsideta ning ebaproportsionaalseid maksu- ja halduskoormuse tõuse ei saa kehtestada üldise põhjendusega, et riigil on raha vaja. Eelmise aasta lõpp andis mitmeid positiivseid elamusi inimestele, kes usuvad, et ka riik peab oma tegevuses, sealhulgas maksumaastikul mütates käituma vastavalt põhiseadusele. Nii tunnistas Riigikohus kehtetuks Vabariigi Valitsuse määruse, millega tõsteti ootamatult keskkonnatasusid ning Vabariigi President jättis välja kuulutamata käibemaksuseaduse muudatused, millega sooviti ettevõtjatele kehtestada kohustus deklareerida kõik vähemalt 1000 eurosed arved. Mõlemal juhul mõisteti hukka riigi soov iga hinna eest ning maksumaksjate põhiseaduslikke õigusi eirates riigikassat täita. Meil on hea meel, et meiegi bürool oli nendes asjades suur roll.

Erinevad institutsioonid toetavad nägemust, et riigieelarve täitmine ei ole ülim eesmärk ning et ka maksukoormuse suurendamisel peab riik järgima põhiseaduslikke printsiipe. See annab meile jõudu ka edaspidistes võitlustes ettevõtlusvabaduse kaitsel.

Vt viidatud võitude kohta „Riigikohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks maavara kaevandamisõiguse tasu sõnamurdliku tõstmise vabariigi valitsuse poolt“ ning „Käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse väljakuulutamata jätmine“.

Omalt poolt saame lubada, et oodata on uusi põrutavaid arenguid maksuõiguse ja põhiõiguste teemal.