Mida teha näiteks siis, kui avastate, et teie nägu ilutseb ilma teie teadmise ja nõusolekuta Nike’i Euroopa esinduspoodide reklaamplakatitel? Just sellistele olukordadele otsisin vastust enda magistritöös.
Ameerika Ühendriigid on sammu võrra ees
Ameerika Ühendriikides tegeletakse jõudsalt uue reeglistiku väljatöötamisega digitaalsete koopiate osas. Isiku õigus avaldamisele (right to publicity) leidis seal tunnustamist juba 20. sajandi keskpaigas, mil isiku identiteet hakkas omandama kaubanduslikku väärtust. Isikute kujutisi hakati kasutama ärilisel eesmärgil, tihti ilma nende teadmise või nõusolekuta. Üks tuntud näide sellisest juhtumist oli kohtuasi, kus teismelise Abigail Robersoni portreefotot kasutati ilma tema teadmise ja nõusolekuta jahutootja ja -müüja Franklin Millsi reklaamis „Flour of the Family“.
Sellised juhtumid ei pruugi küll alati riivata isiku eraelu puutumatust, kuid need võivad kujutada endast isiku identiteedi ebaõiglast ärakasutamist. Just seetõttu sai kiiresti selgeks, et ainuüksi eraelu puutumatuse õigus ei suuda adekvaatselt lahendada probleeme, mida tekitavad isiku identiteedi majanduslikud ärakasutamised ning et kiirelt arenev ühiskond nõuab selgemat õigusraamistikku, et kaitsta üksikisikute identiteedi lubamatut ärilist kasutamist kolmandate isikute poolt.
Kas Euroopa õiguses on kaitse piisav?
Minu magistritöö keskendus küsimusele, kas senine üleeuroopaline reeglistik on piisav, et tagada isiku õigusega avalikustamisele võrdväärne kaitse isiku identiteedi lubamatu ärilise kasutamise juhtudel. Selleks analüüsisin kolme avalikustamisõigusega enim seotud üleeuroopalise reeglistiku sisu ja ulatust isiku identiteedi lubamatu ärilise kasutamise vaatepunktist.
Inimõiguste konventsioon keskendub privaatsusele, mitte ärilisele kasutamisele
Selgus, et kuigi Euroopa Inimõiguste kohus on rõhutanud isiku kujutisõiguse tähtsust, on isiku era- ja perekonnaelu austamisega, s.o Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 8 mõeldud senimaani kaitsma üksnes isiku privaatsfääri, mitte tema identiteediga seonduvaid ärilisi huve.
Autoriõigus isiku identiteeti ei kaitse
Analüüsist selgus, et kuivõrd isiku identiteet on midagi, mis ei ole intellektuaalse tegevuse tulemus, ei saa see ka olla autoriõigusega kaitstud. Erandiks on olukorrad, kus isik ise loob teose, milles tema identiteet väljendub – kuid ka siis on kaitse väga piiratud ja seotud üksnes konkreetse teosega.
Isikuandmete kaitse pakub osalist tuge, aga ei taga kontrolli
Isikuandmete kaitse üldmäärusega (IKÜM) on ette nähtud võrdlemisi sarnane kaitse isiku identiteedi lubamatu ärilise kasutamise juhtudele, nagu seda on Ameerika Ühendriikide avalikustamisõigusega. Suurim erinevus seisneb selles, et kui avalikustamisõigusega on isiku identiteedi ärilise kasutamise aluseks nähtud ette üksnes nõusolek, siis IKÜM-is võib isikuandmete töötlemiseks, s.o isiku identiteedi äriliseks kasutamiseks olla veel viis alust, mistõttu ei ole isikul kokkuvõttes sellist kontrolli enda identiteedi kasutamise üle nagu on avalikustamisõigusega tagatud.
Euroopa vajab selgemat regulatsiooni
Avalikustamisõiguse puudumine ei ole üksnes lünk isiku identiteedi kaitses, vaid loob ka olukorra, kus ettevõtted saavad kasutada isikute kuvandeid tulu teenimiseks ilma, et see tooks kaasa maksustatavat tulu isikule endale – seega on isiku õigus avalikustamisele selgelt seostatav ka teiste õigusvaldkondadega.
Analüüs näitab, et senine üleeuroopaline reeglistik ei ole piisav, et tagada isiku identiteedi kaitse igasuguse lubamatu ärilise kasutamise eest ning põhjendatud on tunnustada avalikustamisõigust üleeuroopaliselt.
