Ettevõtetel tuleb kirja panna piisavad hoolsusmeetmed, et mitte isegi kogemata sanktsioonidest kõrvalehiilimisele kaasa aidata, kirjutab meie partner Norman Aas Äripäevas.
Venemaa sõda Ukraina vastu ning sellega kaasnenud ulatuslikud sanktsioonid on oluliselt mõjutanud paljusid Eesti ettevõtteid. Kõik me loodame, et sanktsioonid kahjustavad agressori sõjamasinat, teisalt tekitavad need ka täiesti ausate ettevõtete jaoks sageli keerukaid küsimusi.
Sanktsioonide järgimine nõuab enamat kui lihtsalt sanktsioneeritud isikute nimekirja jälgimist, sest neist kõrvalehiilimiseks kasutatakse keerukaid skeeme, vahendajaid ja riike, kes otseselt sanktsioonide all ise ei ole.
Seni oli kriminaalkorras karistatav üksnes tahtlik sanktsioonide eiramine. Tänavu 27. aprillil jõustusid aga karistusseadustiku muudatused, millega võeti üle direktiiv (EL) 2024/1226 ja muudeti kuriteoks ka ettevaatamatusest toimepandud sanktsioonirikkumised.
Eesti keeras vindi üle
Uue sätte alusel saab füüsilisi isikuid karistada maksimaalselt kuni 3-aastase vangistusega, juriidilisi isikuid aga kuni 40 miljoni euroga. Tahtlike rikkumiste puhul ulatub maksimaalne vangistus aga juba 6 aastani. Osaliselt siiski ka leevendati vastutussätteid ja nii on üldjuhul edaspidi väärteoks juhtumid, kui rikkumisega seotud sanktsioonialuse kauba väärtus jääb alla 10 000 euro.
Tegelikult ülalmainitud direktiiv ei nõua nii ranget lähenemist. Selle järgi tuli ettevaatamatusest toimepandud rikkumised karistatavaks tunnistada eelkõige sõjaliste ja kahesuguse kasutusega kaupade puhul. Eesti keeras aga EL-i õiguse ülevõtmisel järjekordselt vindi üle ja kuulutas kuriteoks igasugused ettevaatamatusest toimepandud sanktsioonirikkumised.
Seadusemuudatusega kasvab sanktsioonide piinliku täpsusega järgimise vajadus veelgi, sest nüüd võib ka hooletusest sanktsioonidest kõrvalehiilimisele kaasaitamine kaasa tuua kriminaalkaristuse. Näiteks logistikaettevõte, kes vahendab sanktsioonialuseid kaupu kolmandasse riiki ja ei veendu piisavalt, et see lõpuks Venemaale ringiga ei jõua, võib saada edaspidi kriminaalsüüdistuse.
Vajadusel ärisuhted pausile
Sanktsioonidega mingilgi viisil kokkupuutuvatel ettevõtetel (nt tegeldakse sanktsioonialuste kaupade või teenustega, kliendid või tarnijad on Kesk-Aasia riikides, kelle puhul on avalikult tõstatatud sanktsioonidest kõrvalehiilimise riskid jne) on nüüd igal juhul soovitav paika ja ka kirja panna piisavad hoolsusmeetmed, et mitte isegi kogemata sanktsioonidest kõrvalehiilimisele kaasa aidata.
Ettevõtete ees seisev väljakutse on seda suurem, et ei Eesti ega ka EL ei ole ise täpselt määranud, kui kaugele see hoolsuskohustus peab ulatuma. Rahvusvahelise sanktsiooni seadus nõuab üldjuhul vaid seda, et kui isikul tekkib kahtlus, et sanktsioone võidakse rikkuda, peab ta ärisuhte pausile panema ja lisaandmeid koguma.
Ka Euroopa Komisjoni sanktsioonide kohta antud selgitused kõlavad selles osas üsna bürokraatlikult: „Iga ettevõtja ülesanne on välja töötada, rakendada ja regulaarselt ajakohastada sanktsioonide järgimise programmi, mis kajastab nende individuaalseid ärimudeleid, geograafilisi tegevuspiirkondi ja eripärasid ning klientide ja töötajatega seotud riskihindamist“.
Kuigi vastavate siseprotseduuride loomine ei pruugi olla lihtne, on ettevõtetel igal juhul mõistlik sellega ise ennetavalt tegelda, selmet alles kriminaalmenetluse käigus tagantjärgi tark olla.
