Eesti õpetajate keelenõuded võib olla Euroopa Liidu õigusega vastuolus. Leedu juba on sarnases olukorras hakanud nõudeid kohandama, kirjutavad meie partner Carri Ginter ja advokaat Heidi Rand-Karu Delfi Ärilehes.

Eelmise kooliaasta alguses arutasime, et õpetajatele kehtestatud ranged keelenõuded on Euroopa õiguse mõttes väga probleemsed. Ehkki eesti keelt tuleb kaitsta, ei pruugi range keelenõue olla põhjendatud näiteks rahvusvaheliste koolide puhul, kus õppetöö toimub võõrkeeles. Soraineni Leedu kolleegid on sama küsimusega jõudnud Euroopa Kohtusse. Nii on selleks kooliaastaks keelenõuete küsitavust kinnitanud ka Euroopa Kohtu kohtujurist.

Keelenõuded piiravad õpetajate töövõimalusi ja koolide tegutsemist

Nimelt vaidlustas üks Leedu rahvusvaheline kool sealsed riiklikud keelenõuded. Leedus võisid rahvusvahelised koolid palgata üksnes õpetajaid, kes olid tõendanud leedu keele oskuse vähemalt B1 tasemel. Selline reegel takistas koolil õpetajate värbamist, kuna leedu keele oskajate hulgast on keeruline leida õpetajaid, kes suudavad inglise, saksa või prantsuse keeles anda näiteks matemaatika, füüsika ja keemia tunde. Seega piiras leedu keele oskuse nõue rahvusvahelise kooli võimalusi Leedus tegutseda.

Liikmesriikidel on õigus kehtestada oma keele kaitseks ja edendamiseks vajalikke reegleid. Siiski peab Euroopa Liidu (EL) põhivabadusi piirates olema mõõdukas. Keelenõuete kehtestamine riivab intensiivselt EL-i töötajate vaba liikumise põhimõtet ehk ühte liidu alustaladest. Seetõttu ei tohi liikmesriigid ilma mõjuva põhjuseta rakendada piiranguid, mis takistavad EL-i kodanike õigust teises riigis töötada.

Tööandja võimalused keelereeglite vaidlustamiseks on laiemad kui töötajail endil

Kui meie vaatasime keelenõuete ebaseaduslikkust õpetaja vaatenurgast, siis leedukad lisasid ka kooli vaatenurga. Kohtujuristi ettepaneku kohaselt võib keelenõuete lubatavust vaidlustada nii EL-i kodanikust töötaja kui ka tema tööandja. Seega võib rahvusvaheline kool ise seista oma töötajate õiguste eest, kelle töötamist keelereeglid ebaproportsionaalselt takistavad.

Leedu kohtuasi näitab selgelt, et tööandja võimalused Euroopa Liidu õigusele tugineda on veel laiemad. Enamik konkreetse kooli õpetajatest ei olnud EL-i kodanikud. Väljastpoolt liitu, näiteks Suurbritanniast pärit töötajaid liidu õigus otseselt ei kaitse. Küll oli rahvusvahelisel koolil endal võimalik sellises olukorras ka nende kolmandatest riikidest õpetajate huvide eest seista. Nimelt on osad Leedu rahvusvahelise kooli osanikest pärit liikmesriikidest. EL-i õigus ei kaitse mitte ainult Euroopa Liidu kodanike õigust töötajana liidus liikuda, vaid ka ettevõtjana tegutseda. Sellest tulenevalt on kooli asutajatel õigus nõuda, et keelereeglid ei muutuks takistuseks nende majandustegevusele erahariduse vallas, olenemata sellest, kust on pärit õpetajad. Mõttena võib lisada küsimuse, kas keelenõuded võiksid rikkuda ka õpilaste õigusi saada haridust neile vajalikus keeles.

Eesti keelenõue ei pruugi olla EL-i õigusega kooskõlas

Eestis kehtib õpetajatele üldiselt nõue osata eesti keelt vähemalt B2 tasemel. Rahvusvaheliste õppekavade ja võõrkeeles õpetavatele õpetajate eesti keele oskus peab vastama B1 tasemele. Seega on Eesti nõuded rahvusvaheliste koolide osas sarnased Leedu tänastele reeglitele, mis nõuavad kõigilt rahvusvahelise kooli õpetajatelt leedu keele oskust vähemalt B1 tasemel.

Euroopa Kohtu kohtujuristi hinnangul on küsitav, kas selline universaalne B1 keelenõue tagab õiglase tasakaalu ühiskonna keelelise sidususe ning EL-i tööturu- ja ettevõtlusvabaduse vahel. Nii ei pruugi olla proportsionaalne nõuda kõigilt õpetajatelt B1 tasemel keeleoskust. Selline nõue võib põhjendamatult takistada teistest liikmesriikidest pärit kvalifitseeritud õpetajate töölevõtmist ja piirata rahvusvahelise kooli tegutsemist.

Keelenõudest tekkiva piirangu leevendamiseks soovitab kohtujurist paindlikumaid lahendusi, näiteks madalama keeleoskuse nõuet neile õpetajatele, kellel B1 taseme oskust vaja ei ole, üleminekuperioodi keeleõppeks ja erandeid lühiajaliste lepingute puhul.

Leedu vaatab juba oma analoogsed piirangud üle

Kohtujuristi seisukoht on märgiline, ent lõplikku lahendust vaidlusesse ei too. Euroopa Kohtu kohtujuristi võib kirjeldada sõltumatu juriidilise eksperdina, kes analüüsib ja esitab kohtukolleegiumile põhjaliku hinnangu keerulistes vaidlustes. Tema arvamus annab kohtule suunise õiglasemate ja põhjendatumate otsuste tegemiseks. Kuigi kohtunikud ei ole kohustatud kohtujuristi ettepanekut järgima, peetakse seda sageli usaldusväärseks ja suunanäitavaks tõlgenduseks.

Euroopa Kohtu kohtunike kolleegium on oma otsust tegemas. Kui kohtukolleegium järgib kohtujuristi mõttekäiku, on võimalik, et Leedu reeglistik rahvusvahelise kooli õpetajatele kehtivate nõuete osas tuleb üle vaadata.

Samal ajal – kohtuotsust ära ootamata – on Leedu juba alustanud keelenõuete kohendamist, et kõrvaldada vastuolu EL-i õigusega. Leedu rahvusvahelise kooli huve esindab kohtuasjas, sh Euroopa Kohtus advokaadibüroo Sorainen, kes toetab kooskõlalise õiguspõhimõtte leidmist keelenõuete rakendamisel.

Õpiks teiste vigadest

Rohkem kui aasta on möödas sellest, kui probleemile tähelepanu juhtisime. Nüüd, kus leedukad on juba kohtust saamas kaotavat lahendit, oleks eestlastel mõistlik oma seadus korda teha enne, kui mõni õpetaja, kool või Euroopa Liidu kodanikust õpilane oma kaebusega kohtusse pöördub.

Leedu kaasus rõhutab, kui oluline on keelenõuete kehtestamisel leida tasakaal riigikeele kaitse ja Euroopa Liidu põhiõiguste vahel. Euroopa Kohtu lõplik otsus võib mõjutada mitte ainult Leedu, vaid ka teiste liikmesriikide, sealhulgas Eesti keelepoliitikat rahvusvahelises hariduses.