Meie vandeadvokaat Hanna Esko ja jurist Brigita-Liisa Piipuu koostasid „Annetaja põhjaliku meelespea“, mis avaldati finants- ja õigusajakirjas RUP.
Kas olete kunagi teinud ülekande heategevusfondile, et aidata kaasa kellegi elupäästva ravi võimaldamisele, kogunud ettevõtte kaudu toetusi sõja- ja kriisiabiks või teinud annetuse mõnele kogudusele või muuseumile?
Kas teate, millised õigused või hoopiski kohustused nimetatud tegevustega võivad kaasneda? Kuigi heategevusel on üllas eesmärk, tasub meeles pidada võimalikke maksu- ja deklareerimiskohustusi. Vanasõnagi ütleb, et ükski heategu ei jää karistuseta.
Annetus kui vastusoorituseta kingitus
Kuigi annetuste olemus pole ühegi kehtiva seadusega reguleeritud, kasutab maksuhaldur kõnealuse mõiste sisustamisel selle tavapärast definitsiooni. Annetused on ennekõike heategevuslikul eesmärgil tehtud kingitused, mille puhul puudub rahaliselt hinnatav vastusooritus. Termin „kingitused“ viitab sellele, et annetused võivad olla nii rahalised kui ka mitterahalised, sealhulgas teenused.
Mitterahaliste annetuste puhul tuleb tähele panna, et nende rahalise väärtuse peab eraldi välja arvutama, et seda saaks annetusena arvesse võtta. Samuti on oluline alati veenduda, et vastusooritust ei esine. Mitmed tulude kogumise viisid, näiteks heategevuslik kontsert või õhtusöök, ei kvalifitseeru annetuseks, kuivõrd annetaja saab midagi vastu: maitsva õhtusöögi või meeldiva kontserdielamuse. Sama kehtib „annetuste“ puhul, millel on täielik või osaline äriline eesmärk, näiteks spordiklubi toetamine, mille tulemusena saab annetaja vastu nähtavust. Sellisel juhul esineb selge vastusooritus – sponsor saab konkreetse hüve reklaami kujul.
Seega on annetuse puhul lühidalt tegemist panusega, mida üks isik annab teisele, ootamata ja saamata selle eest mingisugust vastutasu. Erandina ei kuulu maksustamisele ka reklaamkingitus (reklaami eesmärgil üleantud kaup või teenus), mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 21 eurot.
Piir annetuse ja kingituse vahel
Kuidas teha vahet annetusel ja kingil? Kas tuttavale tähtsal päeval ümbriku sümboolse rahasummaga üleandmine ei ole see sama, mis annetus – tasuta antud hüve, mille puhul puudub vastusooritus? Erinevalt annetusest on kingi mõiste seaduses defineeritud. Kingitusega on tegemist siis, kui üks isik annab teisele tasuta üle talle kuuluva eseme eesmärgiga teist isikut rikastada . Annetus on seevastu ennekõike mõeldud abivajaja toetamiseks, et aidata tagada minimaalne toimetulek.
Maksuõiguslikust vaatenurgast olulist erinevust ei ole, kuid kingituse tegemisel võivad pooltel tekkida täiendavad võlaõiguslikud õigused ja kohustused, näiteks kinkija õigus kinkelepingust taganeda või kingisaaja kohustus näidata üles tänulikkust. Seega on annetused ja kingitused sisuliselt eristatavad, kuid maksustamisel käsitletakse neid üldjuhul samamoodi.
Ajutine maksuvabastus Ukraina toetuseks tehtud annetustele
Vene vägede sissetungi tõttu Ukrainasse on alates 2022. aastast seaduses sätestatud ajutine maksuvabastus. Selle kohaselt ei pea residendist juriidiline isik tasuma tulumaksu annetustelt ja kingitustelt, mis on tehtud Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks. Eelnimetatud annetused hõlmavad nii kaupu kui ka teenuseid, näiteks transpordi- ja majutusteenuseid.
Kõnealuse seadusemuudatuse eesmärk on võrdlemisi sirgjooneline: Ukraina olukorra erakorralisusest ja akuutsusest lähtudes võimaldab eriregulatsioon tagada, et abi liigub koordineeritult, kontrollitavalt ja võimalikult kiiresti just sinna, kuhu seda kõige rohkem vajatakse.
Maksuvabastuse rakendamiseks saab annetusi teha üksnes seaduses loetletud ühingutele: MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo, Ukraina Kultuurikeskus, Riigikaitse Edendamise Sihtasutus, Eesti Punane Rist, Päästeliit ja Rotary Klubi Tallinn Vanalinn. Kuna maksuvabastus on ajutine, on seaduses õigusselguse ja -kindluse põhimõtetest lähtudes sätestatud ka selle kehtivuse lõpp: 31. detsember 2027.
