Aastakümneid räägitud Tallinna-Helsingi tunneli projektis paistavad edusammud, aga peamised takistused on seni olnud Eesti poliitikud ja bürokraatia. Äriprojekti Eesti õiguspartner Paul Künnap ütles Äripäevale, et Eestis on tunneli ehitamine palju poliitilisem ja bürokraatlikum kui Soomes. Üle lahe ei saa kunagi üks minister kogu projekti tühistada või blokkida, nagu käib see Eestis.
„Tegevuskava peaks olema selline, et kõigepealt tehakse uuringud. Kui oleme selles etapis, ei tohiks see olla poliitiline protsess, vaid lihtsalt töö, mis tuleb ära teha. Loomulikult tuleb teha uuringud korrektselt ja põhjalikult, kuid poliitiline otsus peaks tulema alles pärast seda, kui asju on uuritud. Eestis kipub see olema vastupidi,“ rääkis Künnap.
Ta tõdes, et tualettide küsimus ilmestab hästi, kuidas Eestis asjad käivad. „Kuna me tahame teha poliitilisi otsusi esimesena, siis me küsime rumalaid ja mõttetuid küsimusi,“ sõnas advokaat. Üks näide ebavajalikust bürokraatiast tuleb päästeametist. Kui nad küsisid Soome päästeameti käest arvamust, siis nemad saatsid lühikese ülevaate, mida tuleb arvesse võtta. Eestist tuli aga 20-leheküljeline küsimustik, kus küsiti muu hulgas, kui palju päästjaid tuleb ohu korral tunnelisse saata. „Me pole saanud ühtegi uuringut veel alustada,“ ütles Künnap.
Samas tõdes ta, et asjad liiguvad paremuse poole. Tema sõnul tekib Eestil FOMO-efekt (fear of missing out ehk ilmajäämise hirm), sest näeme, kuidas Soome liigub edasi andmekeskuste ja hiiglaslike investeeringutega, aga meie ei saa isegi alustatud keskkonnauuringutega. „Muidugi peab see projekt olema valitsuse kontrolli ja riikliku järelevalve all, aga Eestil läheks paremini, kui suudaksime need protsessid juba algusest peale depolitiseerida,“ ütles Künnap.
