Meie partner Allar Jõks kommenteeris Postimehes riigikogu vanematekogus arutatud plaani riigikogulaste õiguste piiramiseks sõja- või eriolukorras, leides selle olevat põhiseadusvastase ja potentsiaalselt ohtliku.
Riigi valitsemiskvaliteedi üheks kriteeriumiks on valmisolek tegeleda ohtudega. Covid-19 tõrjumiseks puudus Eestil adekvaatne õiguslik raamistik ja läbimõeldud käsuliinid, mistõttu ei ole ebaõiglane väita, et pandeemiaks valmistumisel kukkus Eesti kolinal läbi.
Seetõttu on tunnustustvääriv, et riigikogu arutleb selle üle, kuidas erakorralise seisukorra ajal või sõjaseisukorras tagada riigikogu võimekus oma ülesandeid täita.
Saan aru, et Postimehe vahendusel üldsuse ette jõudnud kava ei ole läbikaalutud eelnõu, vaid pigem mõttepaber teatud tegevussuundadega.
Seetõttu jahutaks ma nende paanikat, kes toimuvas haistavad hiilivat vaikivat ajastut. Samuti kammitseks ma tegijate indu, kelle arvates ohu tekkimise tõrjumiseks võiks rakendada ükskõik millist abinõu.
Möödunud nädalal selgitas õiguskantsler Ülle Madise riigikogu ees, et põhiseadus seab ohu tõrjeks ranged põhiseaduslikud raamid. Soovitan kõigil veelkord mõttega see ettekanne läbi lugeda, et ei korduks numbrimärkide tuvastamise, täitmisregistri kasutamise ja „mõttepolitsei“ loomisega kaasnenud vead.
Lahendus riivaks riigikogulaste immuniteeti
Keskendun hetkel vaid ühele ohule. Eelnõu kavand näeb ette võimaluse, et riigikogu liikme suhtes võib tema nõusolekuta valitsus rakendada riikliku järelevalve erimeetmeid, mis takistavad tema riigikogu liikme ülesannete täitmist.
Selline õiguslik lahendus riivaks erakordselt intensiivselt riigikogu liikme immuniteeti ehk PS § 76, mille kohaselt riigikogu liige on puutumatu.
Riigikohus on selgitanud, et riigikogu liikme puutumatuse eesmärk on tagada seadusandliku võimu toimimine ja kaitsta seda teiste võimuharude sobimatu sekkumise eest ja kaitsta parlamendivähemust. Riigikogu saadiku immuniteet peab kaitsma teda täitevvõimu esindajate meelevaldse allutamise eest riikliku sunni abinõudele, mis võivad oluliselt häirida rahvaesindaja ülesannete täitmist.
Puutumatus pole ka täna absoluutne
Eelnev ei tähenda, et rahvasaadiku puutumatus on absoluutne. Näiteks on riigikogu liikme staatuse seaduses ja kriminaalmenetluse seaduses ettenähtud erisused puutumatuse osas, mida ülekaaluka avaliku huvi korral võib riivata. Näiteks võib riigikogu liikme suhtes teostada läbiotsimist, läbivaatust ja vara aresti ning teha jälitustoiminguid riigi peaprokuröri kirjaliku põhjendatud taotluse alusel Tallinna ringkonnakohtu esimehe nõusolekul ehk peale eelkontrolli läbimist või võtta ta õiguskantsleri ettepanekul ja riigikogu nõusolekul kriminaalvastutusele.
Riigikohus on sõnastanud, et mida suuremal määral riikliku sunni abinõu riigikogu liikme ülesannete täitmist ja seega ka riigikogu tööd häirib, seda kõrgemaid nõudmisi tuleb puutumatuse tagamiseks esitada abinõu kohaldamise eel- ja/või järelkontrollile.
Riigikogu juhatuse poolt kavandatav muudatus sellisel kujul nendele nõuetele ei vasta ehk pole kooskõlas põhiseadusega. Kavand ei näe ette eel- ja/või järelkontrolli ega tingimusi, sh 1) kes, 2) millal, 3) milliste asjaolude esinemisel ja 4) milliseid riikliku järelevalve abinõusid võib riigikogu liikmete suhtes rakendada.
Oht seisneb riigikogu tasalülitamises
Erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal on põhiõigustesse sekkumiseks ja riigikogu toimimise suhtes võimalik ette näha erisusi. Riigikogu juhatuse poolt esitatud kavandist nähtub aga, et mitmeid erakordselt intensiivseid riiveid võiks kohaldada ka enne erakorralise seisukorra väljakuulutamist.
See võib aga viia halvimates unenägudes riigikogu (või tema vähemuse) tasalülitamiseni.
Loodan, et riigikogu põhiseaduskomisjon põhiseadust ei devalveeri ja tagab juhatuse poolt ettevalmistatud kavandi kooskõla põhiseadusega.
Kui suhtume leigelt põhiseadusega määratud raamidesse, siis pole meil tulevikus enam millelegi toetuda. Vales kohas sissetallatud rajal on tulevastel võimuritel mugav sammuda.
Loe ka Allari samateemalist kommentaari RUP portaalist ja kuula intervjuud Kuku hommikuraadios.
