Võlausaldajad jälgigu hoolega, kas võlgnik esitab majandusaasta aruandeid ning ega pole ohtu, et firma koos võlgadega lihtsalt registrist kustutatakse, kirjutavad meie partner Karin Madisson ja jurist Mirjam Orav Äripäevas.
Viimastel aastatel on äriregistris tehtud suuri muudatusi – 2023. aastal jõustunud seadus võimaldab kiiremini kustutada ettevõtteid, kes ei esita majandusaasta aruandeid. Selle tulemusel on registrist eemaldatud rekordarv ühinguid, kuid see on tekitanud küsimusi, mida see tähendab ettevõtjatele ja võlausaldajatele.
Mis juhtub pärast ühingu kustutamist ja kuidas saavad võlausaldajad oma raha tagasi nõuda?
Esmakordselt ületasid kustutamised asutamised
2024. aastal määras registripidaja kümme korda rohkem trahve kui eelneval aastal, lausa 43 533 trahvi. Peamiselt määrati trahve justnimelt majandusaasta aruande esitamata jätmise eest. Keskmine trahvi suurus on 282 eurot ning kui registripidajal oleks õnnestunud näiteks 80% trahvidest ka kätte saada, siis oleks see täitnud riigikassat 9 822 956 euro võrra.
Kui ühing ei esita majandusaasta aruannet õigeks ajaks ning ei reageeri ka registripidaja antud lisatähtaja jooksul, võib see viia ühingu registrist kustutamiseni ligikaudu kolme kuu pärast. Seda siiski vaid juhul, kui ühingul ei ole pooleliolevaid menetlusi ega registrisse kantud vara.
Statistika näitab, et muudatuse mõju on olnud ulatuslik. 2023. aastal kustutati äriregistrist ligi 39 000 ühingut, mis on kolm korda enam kui eelneval aastal. Samas ennistati 1558 ühingut, mis on 27 korda rohkem kui 2022. aastal. Esmakordselt oli 2024. aasta selline, kus juriidiliste isikute koguarv ei kasvanud ja kustutatud ühingute arv oli suurem kui uute asutatud ühingute arv, mis näitab, et karmimad reeglid on märkimisväärselt mõjutanud ettevõtluskeskkonda.
Kas seadusemuudatused on end õigustanud?
Kahjuks on registrist kustutamist hakatud kasutama ka võlgadest vabanemise eesmärgil. Spetsialistid on palju vaielnud selle üle, et kas nn registri puhastamine on olulisem hüve, mida kaitsta, võrreldes võlausaldajate kaitsega.
Paljud ei ole teadlikud, kui kiiresti võib ühing registrist kaduda, mistõttu on esinenud olukordi, kus registrist kustutatud ühingud jäävad võlgu ja võlausaldajad on alles hiljem avastanud, et ühing on juriidiliselt lakanud eksisteerimast.
Samuti ei ole üksikud olukorrad, kus ühingu kustutamine näiteks majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu tuleb omanikele üllatusena ning ühingu registrisse taastamine on üsna keeruline.
Mis saab võlausaldajatest?
Ühingu registrist kustutamine ei tähenda automaatselt, et võlausaldajate nõuded kaovad, aga nende sisse nõudmine on oluliselt raskendatud. Kuigi ühingu kustutamisega lõppeb selle juriidiline õigusvõime, on võlausaldajal siiski kolm võimalust oma nõuete maksmapanekuks ka pärast ühingu registrist kustutamist.
Esiteks, ühingu ennistamine ja täiendav likvideerimine. Võlausaldaja võib taotleda kohtu kaudu ühingu ennistamist ja likvideerimise läbiviimist, kui tal on selleks õigustatud huvi. Ennistatud ühing läbib täiendava likvideerimismenetluse, mille käigus on võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, kui ühingus oli vara. Juhul kui ühing on viidud maksejõuetusse tahtlikult, siis on võimalik algatada pankrotimenetlus ja seeläbi saada vara ühingu omandisse tagasi.
Teiseks, nõude esitamine osaniku vastu. Kui ühingu registrist kustutamise eel viidi vara välja osanikele, saab osaniku vastu esitada nõude päris mitmel alusel. Näiteks mõjutanud isiku vastutuse alusel saab solidaarnõude esitada juhatust mõjutanud isiku, mõjutatud juhatuse liikme kui ka isiku vastu, kes sai mõjutamisest kasu.
Samuti on võimalik kohaldada kontsernivastutuse sätteid või esitada nõue ebaseadusliku väljamakse saanud osaniku vastu või selle teinud juhatuse liikme vastu solidaarselt. Kui ühingul ei ole juhatust ja ühing on maksejõuetu, siis ka sellisel juhul kannab osanik juhatusega sarnast vastutust.
Kolmandaks, nõude esitamine juhatuse liikme vastu. Kui juhatuse liige on jätnud oma kohustused täitmata või põhjustanud hooletuse või ühingu maksejõuetuse, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist ka juhatuse liikmelt. Üldjuhul saab kahju nõuda vaid ühingule, aga teatud juhtudel saab nõuda võlausaldaja kahju hüvitamist ka otse endale.
Näiteks olukorras, kus ühing on maksejõuetu, aga juhatuse liige ei ole esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust, mille peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama ühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.
Vastutus on kasvanud
On väga oluline, et ettevõtjad pööraksid suuremat tähelepanu majandusaasta aruannete esitamisele, et neid ei ähvardaks registrist kustutamine. Veelgi olulisem on, et võlausaldajad jälgiksid, kas võlgnik esitab majandusaasta aruandeid ning kas registripidaja teeb võlgnikule hoiatusi või trahve, et õigeaegselt panna oma nõue maksma ja seeläbi takistada ühingu registrist kustutamist.
Kui aga ühing on juba registrist kustutatud, jääb veel võimalus oma nõuded maksma panna. Regulatsioonide muutmine on toonud kaasa selgema ja korrastatuma ärikeskkonna, kuid see on pannud ka turuosalistele suurema vastutuse oma kohustuste täitmisel.
