Meie partner Carri Ginter ütles ERR-ile, et tõenäoliselt on klientidel, kelle pangasaladust on rikutud, võimalik esitada nõuded pankade vastu, kuid kuna jälitushirmu on inimestele tekitanud riik, oleks võimalik minna kohtusse ka riigi vastu.
„Nõuded pankade vastu on tõenäoliselt mingite konstruktsioonide kaudu võimalikud. Ma olen aga mõelnud, et on võimalik esitada nõudeid riigi vastu halduskohtule, kui inimese andmed on sattunud kuidagi ebaseaduslikult riigi kätte. See peaks olema mittevaralise kahju nõue üleelamiste – hirmu ja ärevuse – eest, et inimest jälgitakse,“ sõnas vandeadvokaat.
Detailid tuleks avaldada
Ginter ütles, et tal puudub senini teadmine, milline on olnud pankade roll tekkinud olukorras – mida nad on teinud või tegemata jätnud.
„Ka rahapesu andmebüroo pole siiamaani avaldanud, kuidas see süsteem, pangainfo päringute tegemine panka, täpselt toimib. Minu seisukoht on see, et rahapesu andmebüroo peaks nüüd selle info avaldama.“
„Teine küsimus on see, et täitmisregister pole mõeldud muuks tegevuseks kui täitemenetluseks. Miks siis minna teise seaduse alusel teistesse raamidesse, selle asemel, et mitte minna otse ja täita oma kohustusi vastavalt nendele reeglitele, mis on seaduses kirjas? Mulle tundub, et selle registri kasutamine muude seaduste teenindamiseks on ka väga kahtlane tegevus,“ rääkis Ginter.
