Mul on hea meel näha, et üks pankadest on otsustanud olukorrale reageerida. Kliendid eeldavad, et pank kaitseb pangasaladust. Selline olukord, kus ilma järelevalveta meie pangaandmetes surfatakse, ei tohiks panga teadmisel eksisteerida, kirjutab meie partner Carri Ginter Postimehes.
Kui Rootsi riik sundis ettevõtet Tele2 Sverige koguma telefonide metaandmeid, teatas see Rootsi ettevõte, et ei kavatse inimeste põhiõigusi rikkuda ja kustutas need andmed ära. Euroopa Kohus kinnitas, et selline riigisisese seaduse „rikkumine“ oli õige.
Meenutab jälitustegevust
Riik ei tohi ehitada süsteeme, kus kõiki kodanikke jälgitakse, koheldes neid potentsiaalsete kurjategijatena. Kui riik soovib ligipääsu pangaandmetele, oleks kohane seda nõuetekohaselt küsida, mitte ehitada endale tagaust. Kui riik saab automaatselt ja ilma konkreetse aluseta täieliku juurdepääsu inimeste pangakonto väljavõtetele, on ohus igaühe põhiõigus eraelu puutumatusele. Privaatsus ei ole turvalisuse takistus – see on selle eeldus.
Selline massiliste andmepäringute süsteem meenutab pigem jälitustegevust kui õiguspärast järelevalvet – viimane aeg oleks hakata selget piiri tõmbama erinevate julgeolekuteemade vahele. Kui meil on vaja püüda vaenlase luurajaid, tabada terroriste ja muid raskeid kurjategijaid, on tihti põhjendatud ka intensiivsem sekkumine põhiõigustesse. Eestis käib praegu kiiruseületamise ja inimkaubanduse korral justkui sama suhtumine inimeste eraellu.
Ka pangad on teadmatuses
Olin väga pettunud, kui kuulsin, et lisaks metaandmetele juurdepääsu on pankadesse loodud selline otseligipääs, mille puhul pank ei tea, kelle andmeid ja miks vaadati. Põhiseaduse preambuli kohaselt on riigi esmane ülesanne sisemise ja välise rahu ning julgeoleku kaitsmine, kindlustades nii avaliku korra kui ka riigi turvalisuse.
Kokkuvõtteks, oluline on, et KAPO ja välisluure saavad jätkata riigi turvalisuse tagamist, ent samavõrra tähtis on riigisisestes asjades kindlustada, et inimese isiklikku ellu sissevaatamine ei muutuks liiga lihtsaks.
