Sorainen esindas hiljuti Nordcurrent gruppi edukalt Euroopa Kohtus asjas nr C‑228/24, mis puudutas direktiivist 2011/96/EL tuleneva kuritarvitustevastase sätte tõlgendamist. Mida see täpsemalt tähendab, kirjutab meie maksuõiguse ekspert, advokaat Hanna Esko.
Eestis on see kuritarvitustevastane säte võetud üle tulumaksuseaduse §-s 18 lõikes (1), mis võimaldab maksuametil keelduda andmast tulumaksuvabastust dividendidele, mille maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on varasemalt tulumaks tasutud, kui peaks selguma, et tehingul või tehingute ahelal puudub majanduslik sisu ja mille põhieesmärk või üks peamisi eesmärke on maksueelise saamine. Euroopa Kohtu praktika suunab kurssi igas liikmesriigis ning on seetõttu oluline ka Eesti maksumaksjatele.
Mis juhtus?
Kaebaja pöördus Euroopa Kohtusse põhjusel, et Leedu maksuamet ei võimaldanud maksuvabastust dividendidele, mida maksis kaebajale välismaal asutatud tütarühing.
Nimelt tagab direktiiv 2011/96/EL Euroopa Liidus, kuhu kaebuse esitamise ajal kuulus ka tütarühingu asukohariik Suurbritannia, teatud tingimuste täitmisel tulumaksuvabastuse sidusühingute vahelistele dividendimaksetele.
Leedu maksuamet leidis aga, et tütarühingu asutamiseks ei leidunud piisavalt ärilisi ja majanduslikke põhjendusi ning ühingu asutamise ainsaks põhjuseks oli maksueelise saavutamine. Leedu maksuamet tugines oma hinnangul asjaoludele, et
- tütarühingul oli vähe töötajaid, kuna üks juhataja juhtis samal ajal mitut ühingut;
- tütarühingul ei olnud Suurbritannial füüsilisel kujul kontorit ega käegakatsutavaid varasid;
- tütarühingu äritegevust viisid väidetavalt ellu emaühingu Leedu töötajad.
Kaebaja põhjendas edukalt, et tütarühingu asutamine oli vajalik mängureklaami ja jaotamistegevuste teostamiseks seni, kuni ei olnud sõlmitud lepinguid kohalike teenusepakkujatega.
Mida me teada saime?
Kohus leidis, et liikmesriigid ei tohi hinnangu andmisel lähtuda kitsalt asjaoludest dividendi maksmise hetkel, vaid peavad lähtuma kogu kontekstist ehk võtma arvesse kõik faktid ja asjaolud laiemalt, hindamaks tehinguahela sisu tõelisust. Leedu maksuamet pidanuks hindama, kas tütarühingu asutamisel kui eraldiseisval sammul oli majanduslik sisu ning kas tütarühingu asutamine tõi kaasa maksueelise grupile laiemalt, mitte üksnes Suurbritanniast Leetu makstud maksuvaba dividendi näol.
Veel osutas kohus, et üksnes kaebaja kui äriühingu tegevusala klassifikatsioon, milleks oli konkreetsel juhul vahendustegevus, ei saa olla aluseks maksuvabastusest keeldumiseks.
Maksueelise tuvastamiseks tuleb tõendada nii objektiivne element – maksuvabastuse andmine oleks vastuolus direktiivi laiema eesmärgiga anda maksuvabastus vaid tõelistele ema- ja tütarühinguvahelistele dividendimaksetele – kui ka subjektiivne element ehk maksumaksja tahe saavutada maksueelis.
