Andmekeskuste investeeringute Eestisse jõudmine ei sõltu üksnes riigi energiapoliitikast. Määravaks võib saada see, kas kohalikud omavalitsused suudavad kiiresti välja pakkuda sobivad asukohad, korraldada menetlusi paralleelselt ning selgitada kogukonnale suure digitaristu projektiga kaasnevaid positiivseid külgi. Just praegu on parim aeg n-ö rongile hüpata, sest hiljutised Google’i megainvesteeringud Soome on toonud ka Eesti rohkem välisinvestorite huviorbiiti. Soome ja Rootsi edulugu tugineb majanduspoliitikal, mille vundamenti on laotud üle kahekümne aasta, kuid Eestilgi on omad trumbid varuks.

AI-tööriistad on saanud osaks igapäevaelust – ühele töö- või mugavusvahend, teisele meelelahutus. Nii kasvab ka nõudlus arvutusvõimsuse järele, mis paneb tehnoloogiaettevõtteid otsima uusi asukohti, kuhu rajada andmekeskusi, mis kogu seda masinavärki üleval peaksid. Eestil on võimalus andmekeskustega seotud investeerimislainest osa saada, kuid sobivast kliimast ja tehnilisest võimekusest üksi ei piisa. Suure projekti puhul tahab investor kiiresti teada, kas olemas on sobiv maatükk, elektrivõrgu ühendus ja võimsus ning realistlik võimalus keskus paari aastaga tööle saada.

Meie partneri Paul Künnapi sõnul avanevad siin ahvatlevad väljavaated nutikatele kohalikele omavalitsustele, kellel on valmisolek tegeleda sedalaadi projektidega sisuliselt. Tema sõnul küsivad valdkonna investorid nõustajate poole pöördudes ennekõike, kus kohta andmekeskusi Eestis ehitada saab ja kui kiiresti. Sobiva asukoha puhul võib otsustavaks saada see, kas omavalitsus näeb projektis arenguvõimalust või üksnes keerulist planeeringumenetlust ja riski valijatega tülli minna. Künnapi hinnangul ei peaks lahendus seisnema selles, et riik surub suure projekti kohalikule kogukonnale peale. Tugevam lähtekoht oleks omavalitsuse enda huvi ning arusaam sellest, kuidas investeering võiks piirkonna arengut toetada.

Suur projekt võib teha väikesest kogukonnast uue tõmbekeskuse

Künnap usub, et nii nagu raudtee tulek mõjutas omal ajal ettevõtete asukohavalikut ja asulate arengut, hakkab digitaristu kujundama piirkondi, kuhu koonduvad tehnilised teadmised, teenusepakkujad ja uued ettevõtted.

Andmekeskus ei tähenda seejuures üksnes üht suurt hoonet. Selle käitamiseks on vaja tehnilisi partnereid, hooldust, turvateenuseid ja erialaseid teadmisi. Lisaks koonduvad lähedusse ettevõtted, kelle jaoks on oluline vahetu ligipääs arvutusvõimsusele. Kõiki tulevasi rakendusi ei oskagi me praegu ette näha, kuid taristu olemasolu loob nende tekkimiseks eelduse. Selline arenguvõimalus võib olla eriti oluline piirkondadele, kust elanikud ja töökohad on pikema aja jooksul lahkunud.

Kogukond peab olema kaasatud enne vastasseisu tekkimist

Suure projekti puhul ei saa piirduda investori ja ametnike kokkuleppega. Kui kohalikud elanikud ei mõista, mida rajatakse, milline on keskuse tegelik mõju ja mida piirkond sellest võidab, võib projekt kiiresti sattuda vastuseisu alla. „Meil on neid näiteid lähiminevikust päris mitu – võtame nt Rail Balticu või Nursipalu. Mõlemad on tänaseks ideoloogiaprojektiks muutunud,“ hoiatab Greenergy Data Centersi suurkliendi segmendijuht Martin Rungi.

Ühiskondlikku arutelu tuleb pidada ratsionaalselt ja võimalikult vara. Kogukonnale tuleb selgitada nii energiatarbimist, keskkonnamõju kui ka võimalusi kasutada keskuses tekkivat jääksoojust. Arvutusprotsessis tekkivat soojust saab kasutada näiteks kaugküttes, kasvuhoonetes või avalike hoonete kütmiseks. Rungi toob näiteks huvitava projekti Inglismaalt, kus jääksoojus antakse kohalikele ujulatele basseinide kütteks.

Kiirus ei tähenda nõuetelevastamisest loobumist

Kaheaastase ajakava saavutamine ei eelda tingimata madalamaid keskkonna- või ehitusnõudeid. Künnapi ja Rungi sõnul tuleks muuta eelkõige töökorraldust: planeeringuid, projekteerimist, tehniliste uuringute tegemist ja seadmete tellimist saab vähemalt osaliselt korraldada paralleelselt.

Praegu kiputakse menetlusi käsitlema hamburgerilaadselt järjestikuste etappidena, kus järgmine tegevus algab alles pärast eelmise lõppu. Suurte ja ajakriitiliste projektide puhul võib selline lähenemine tähendada, et investor valib enne mõne teise riigi või piirkonna. Paralleelne töö eeldab küll varasemat otsustamist ja teatud riski võtmist, kuid ei tähenda, et analüüsid või nõuded võiksid jääda tegemata-täitmata.

Eesti omavalitsuste praktiline ülesanne on seega võimalikud asukohad varakult kaardistada, kontrollida võrguühenduse eeldusi ning kujundada selge protsess investori ja kogukonnaga suhtlemiseks. Piirkonnad, kes alustavad seda tööd alles konkreetse taotluse saabudes, jäävad konkurentidest maha.

Andmekeskused kui ekspordiartikkel

Suuremahuliste andmekeskuste rajamine ei tähenda üksnes investeeringut konkreetsesse taristusse, vaid võib kasvatada Eesti atraktiivsust ka teiste tehnoloogia- ja digimahukate ettevõtete silmis. Vajalik elektri-, side- ja muu taristu ning selliste projektide elluviimisel tekkiv kompetents parandavad omakorda Eesti ettevõtete võimalusi siin välja arendatud lahendusi teistel turgudel rakendada. Nii võib andmekeskuste areng toetada korraga nii välisinvesteeringute Eestisse jõudmist kui ka kohalike ettevõtete laienemist Baltikumist kaugemale.

„Mitte miski ei takista meil olla ise oma andmete peremees ega seda kompetentsi Eestist välja eksportida. Kui me eksportisime e-Eestit, siis võime ju AI-Eestit samamoodi eksportida,“ paneb Rungi mõtte lauale.

Septembri „Soraineni sageduse“ saates räägime AI-tööriistade järjest kasvava kasutusega seotud suurenevast nõudlusest andmekeskuste järele; sellest, kuidas mõjutab Soome andmekeskuste buum meie elektrihindasid ja tööjõuturgu; kas Eesti peaks kiirendama andmekeskuste ehitamist või pigem rõõmustama, kui neid rajatakse mujale ning seotud väärtus- ja kulude-tulude dilemmadest nii tarbija, ettevõtja kui ka riigi seisukohast. Saatekülalised on Greenergy Data Centers suurkliendi segmendijuht Martin Rungi ning Soraineni kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht partner Paul Künnap. Saadet juhivad meie vandeadvokaadid Mario Sõrm ja Robin Teever. Loe andmekeskuste teemal lähemalt ka Paul Künnapi artiklitest: Paul Künnap: andmekeskuste arendamisega tuleb tegeleda täna ja Paul Künnap: miks tehakse andmekeskused Soome ja mitte Eestisse?.