Meil ei ole vabandusi, miks mitte meelitada rajatavaid andmekeskusi Eestisse, kirjutab meie partner Paul Künnap Äripäevas.
Soomes Põhja-Pohjanmaa maakonnas asuv Ii vald teatas jõulukuu alguseks, et Meta plaanib Soome järjekordset uut suurt andmekeskust. Investeeringu suurust veel ei avaldatud, kuid eelduslikult ületab see miljardi piiri. See tähendab, et Soomes on sarnaseid andmekeskuste projekte käsil nüüd juba pea 25 miljardi eest. Mõned nendest on kohe ka valmimas.
Sellega kinnistab Soome oma rolli globaalses AI-infrastruktuuris ning USA ettevõtete kümneid miljardeid hõlmavad investeeringud aitavad tagada, et häda korral võetakse soomlaste kõned Valges Majas vastu.
Kindel eesmärk viib sihini
Ma arvan, et on kolm peamist põhjust, miks tuleb Soome andmekeskusi nagu seeni pärast vihma.
Esiteks, Soome valitsuse selgelt kommunikeeritud soov, et andmekeskusi soovitakse Soome saada, mis väljendub ka reaalsete tegevuste ja just nimelt andmekeskustele mõeldud soodustuste näol. See on aidanud tekitada huvi.
Teiseks, Soome maapiirkondade vallad on just need, kes kõige aktiivsemalt nimetatud projekte endale on püüdnud. See on mitmekordistanud võrgu suurust, millega Soome kala püüab.
Kolmandaks, Soomes suudetakse usutavalt menetleda projektide jaoks vajalikud load aasta-kahega. See eemaldab bürokraatlikud takistused.
Võitudest väsinud soomlased
Suvel võis väljaandest Helsingin Sanomat lugeda mitmeid artikleid selle kohta, kuidas viidatud miljardi-investeeringute mõju Soome majandusele ei ole paraku nii suur, kui oli samas suurusjärgus vanade tööstuste puhul. Andmekeskused on kaugel metsas ega vaja opereerimiseks palju tööjõudu. Uusi linnasid nende ümber ei ehitata.
Samuti on tõsi, et praegu on Soome majandus ikkagi languses. Kahtlemata annab miljardiprojektide rahe Soomele helgemaks tulevikuks lootust. Kui Soome neid ei taha, siis mina tahaks neid hea meelega Eestis näha.
Miks ei teki andmekeskusi Eestisse?
Miks ei järgne Ii vallale Aa küla? Kohati väidetakse, et põhjuseks on elektri hind. Mina kahtlen selles. Kui kõik andmekeskuse-projektid Soomes realiseeruvad, siis ei piisaks neile täna toodetud elektrist ja elektrihind ei oleks siis kindlasti enam sama.
Alles mõned nädalad tagasi otsustas Soome valitsus loobuda andmekeskustele mõeldud elektriaktsiisi suurest soodustusest. Mõned kartsid, et investeeringud jäävad nüüd tulemata – kuid tegelikkuses keegi ei lahkunud ja projekte tuli hoopis juurde.
Elektri hind on kahtlemata oluline, kuid paljud suuremad projektid tuginevad kavandatavatele uutele tuuleparkidele või teistele rohelise energia allikatele, mitte olemasolevale tootmisele. Mõnda neist ehitatakse algusest peale koos.
Ei ole põhjust, miks mitte põhjanaabritest eeskuju võtta
Eesti on suur ja tühja maad on meil piisavalt. Tuulest ei ole ka puudust. Hetkel on meil aga kõigi kolme Soomele edu toonud elemendi osas puudusi. Mina näiteks ei tunneta, et meie viimase aja valitsustest oleks hõngunud selgelt fokusseeritud soovi just mingeid teatud liiki investeeringuid Eestisse meelitada.
Kuigi meil on väga tublisid kohalikke omavalitsusi, tundub, et tublidus sõltub rohkem õnnelikust juhusest. Soomega on meil kaks olulist erinevust.
Soomes saavad kohalikud omavalitsused oma territooriumilt kogutud ettevõtte tulumaksust osa endale ning saavad üldse makse rohkem mõjutada. Teine oluline erinevus on, et kohalikud omavalitsused omavad suuri maavaldusi enda territooriumil, mida nad saavad arendada. Meil on suurem osa maast riigi käes.
Usun, et kui Eestis oleks kohalikel omavalitsustel suurem otsene rahaline stiimul investeeringuid oma territooriumile saada, siis tehtaks investeeringuid rohkem.
Reaalsus on see, et Eestis kulub suurprojektide planeeringute ja muude loamenetluste läbiviimiseks kordades rohkem aega kui Soomes. See muudab Eesti enamuse projektide jaoks ajaliselt võimatuks. AI-ajastul pole kellelgi võtta ootamiseks viit või rohkem aastat. Kuigi riigikogus on menetluses hulk ettepanekuid, mis kindlasti aitavad vahet vähendada, on selge, et see ei ole piisav. Kui tahame Soomega konkureerida, peame samamoodi suutma viia loamenetlused vajadusel läbi ühe aastaga.
Häid uudiseid on
Laias laastus teame, mida on vaja muuta ning töö muudatuste elluviimiseks käib. Üldistades – kõige olulisemad vajalikud muudatused on:
- Meie loamenetlused peavad toimuma paralleelselt, mitte rangelt järjestikku. Eriti kehtib see keskkonnamõju hindamise kohta. Paralleelsed menetlused tekitavad omavahelist sünergiat ning ei tähenda üksnes kiiremat menetlust, vaid ka sisuliselt paremat tulemust.
- Nii riik ise kui ka kodanikud peavad hakkama oma menetlusi usaldama. Ära peavad lõppema lõputud kirjalikud kooskõlastusringid, eriti enne kui avalik menetlus on üldse alanud. Selle asemel peaksid asjakohased ametiasutused ja arendaja kokku saama ning igas etapis olulistes asjades päriselt kokku leppima.
- Kaasamine peab algama varem ja olema sisulisem. Jutukoosolekud seda reeglina ei ole. Vaja on kuulata rohkem neid inimesi, keda projekt päriselt puudutab.
- Planeeringud, uuringud ja muud nõudmised peavad muutuma detailsusastmes asjakohasemateks ja loobuda tuleb pisidetailide juhtimisest või vajaliku seire asemel akadeemiliste uuringute tegemisest.
- Peame motiveerima ja usaldama oma kohalikke omavalitsusi. Just kohalikud inimesed teavad kõige paremini, milline projekt ja kuidas nende naabriks sobiks.
