Suured tehingud on tagasi ning vägevamad neist tehti Balti riikide üleselt. Eesti ettevõtteid tabab aga järgmistel aastatel suurem põlvkondade vahetumine, mis toob kaasa müügibuumi, rääkis Delfi Ärilehe podcastis „Majandusaruanne“ meie partner Toomas Prangli koos kolleegidega.
„Oli hea aasta eelkõige seetõttu, et suured tehingud tulid tagasi,“ ütles Prangli. Samas tehingute arv langes – Eestis tehti 53 tehingut, Lätis 45, aga Leedus koguni 94.
„Kui heitagi pilk Balti piirkonnale laiemalt, siis ka tehinguturul troonib selgelt Leedu, tõsi, nad on ka suuruselt teistest vägevamad. Eks ole palju räägitud, milliseid otsuseid sealne valitsus on teinud,“ tõi Prangli välja põhjuse, miks neil on aktiivsem turg.
Prangli lisas, et suured strateegilised investorid on turul tagasi ning tehakse Balti riikide üleseid tehinguid. „Üle kümne aasta suurim tehing oli Rimi Balti riikide äride ost taanlaste Salling grupi poolt.“ Tehingu väärtus, mida paljude tehingute puhul välja ei tooda, oli siin 1,3 miljardit eurot.
Aasta suuruselt teine tehing tehti kahes Balti riigis korraga, täpsemalt Eestis ja Lätis, kui IKEA-le kuuluv Ingka Grupp ostis Maarjamaal ligi 18 000 ning Lätis suisa 135 000 hektarit metsa. Tolle tehingu väärtus küündis 720 miljoni euroni.
Mahult kolmas raha liigutamine toimus suuresti meedia vaateväljast eemal, Tele2 ja Manulife’i vahel. Finantsinvestor ostis osa telekomi mobiilimastidest.
Prangli sõnul maksab nõnda palju võrgu kui sellise kvaliteet. On globaalne trend, et maste ei oma enam telekomid ise vaid infrastruktuuri ettevõtted. Nemad omakorda müüvad teenust erinevatele operaatoritele.
Kaitsetööstuses toimus nii mõndagi
Täna on kuumim valdkond Euroopas ja ka Eestis kaitsetööstus ning seal tehti möödunud aastal nii olulisi tehinguid kui rahakaasamisi. Näiteks müüdi kanadalastele maha tehisintellektil põhinevate autonoomsete sensorvõrkude arendaja Defendec, ostjaks Vosker. Soome suur tegija Patria müüs aga oma osaluse Milworksis maha eestlaste Motor Grupile, mis kuulub perekond Osulale. Milworks tegeleb kaitsesõidukite hooldusega.
Kõige enam on Eesti kaitsetööstuses räägitud Frankenburgist. Nemad on sektoris esirinnas raha kaasamises ja lühikese ajaga on nad teinud mitu rahastusringi. Kodumaine maa-õhk tüüpi rakett on neil arendamisel. „See on väga kuluefektiivne tootmine ning riigid suudavad endale neid rohkem lubada,“ kommenteeris meie partner.
Tehingueksperdid teavad, et kaitsetööstuse sektor on sarnane tehnoloogiasektorile, kus omavahel tehakse tihedat koostööd. Probleemidest räägitakse ja püütakse neid üheskoos lahendada. „Võib ka öelda, et päris palju on seal sellist raha kaasamist, millest avalikult ei räägita.“
Põhja-Ameerika kerkis pildile
Eelmise aasta tehinguid vaadates saab öelda, et rohkem on hakanud turule tulema Põhja-Ameerika raha.
„Mainimata on jäänud Ready Player Me müük Netflixile. Kusjuures tihti ei vaadata tehnoloogiafirmade puhul mitte niivõrd rahalist, aga just tehnoloogia enda poolt. Seda ostis ka USA suur tegija,“ mainis Prangli.
Ta toob veel ühe näitena Clevoni, mis samuti jänkidele maha müüdi. Isejuhtivad sõidukid on keeruline ala, sest pead võitlema väga suurte tegijatega. Ometi suutis Eesti ettevõte end nii positsioneerida, et suutsid oma äri rahaks teha. „Samas valdkonnas tegeleb ka Starship Technologies, mis oli möödunud aasta üks suuremaid rahakaasajaid,“ tõi ta välja.
Küsimuse peale, kas USA ja Kanada aktiivsust mõjutab kuidagi ka poliitiline olukord, ütleb Prangli, et pigem on see ikkagi tunnustus meie tehnoloogiasektorile.
Ees ootab huvitav aeg
Euroopas kuulub peredele 70-80 protsenti ettevõtetest ning lähema viie kuni kümne aasta jooksul peaks suures osas neist toimuma põlvkonnavahetus. See tekitab aga ka müükide arvu kasvu, sest mitte kõik perefirmad ei leia endi seast motiveeritud traditsiooni jätkajat. „Eestis, kus jõukust on üles ehitatud 30-35 aastat, tuleb see buum suuremgi kui mujal,“ julgeb Prangli prognoosida.
