Meie maksueksperdid Hanna Esko ja Kaido Künnapas kirjutasid finants- ja õigusuudisteveebis rup.ee krüptovarade maksustamise uuest korrast.
Krüptovarade maksustamises on 2025. aastal jõustunud kauaoodatud muudatused, mis annavad maksumaksjale suurema paindlikkuse maksukohustuse tekkimise aja määramisel. Need muudatused rakenduvad tagasiulatuvalt 2024. aasta algusest.
Füüsiline isik maksab tulumaksu krüptovara müügist või vahetamisest saadud kasult. See tähendab, et maksustatakse müügitulu ja krüptovara soetamismaksumuse ning võõrandamisega seotud kulude vahe ehk kasum. Uudsena saab krüptovara soetamismaksumusele nüüd lisada kauplemisplatvormi kasutamise tasu.
Krüptovara vahetades tekib maksukohustus
Sageli ei teata, et maksukohustus tekib ka siis, kui krüptovara vahetatakse teise krüptovara vastu. Sellisel juhul maksustatakse vahetustehingust saadud kasu, milleks on saadud krüptovara turuväärtuse ja äraantud krüptovara soetamismaksumuse (mitte turuväärtuse) vahe. See on paljudele maksumaksjatele komistuskohaks – eriti neile, kes vahetavad krüptovarasid füüsilise isikuna ega tea, et ka selline tehing võib kaasa tuua maksukohustuse.
Levinud, kuid ekslik arvamus on, et tulumaksu tuleb tasuda alles siis, kui saadakse reaalset raha. Tegelikkuses tekib maksukohustus juba vara vahetamise hetkel, olenemata sellest, kas tehing toimus rahas või krüptos.
Näide 1
Mari ostis 2022. aastal ühe etherʼi (ETH) hinnaga 800 eurot. 2024. aastal vahetas ta selle 0,03 bitcoinʼi (BTC) vastu, mille turuväärtus oli vahetuse hetkel 1200 eurot.
Kuna soetamismaksumus oli 800 eurot, pidi Mari 400 euro suuruselt kasumilt tasuma tulumaksu – isegi kui ta ei saanud vahetuse käigus eurosid. Kui Mari oleks ühe ETH enne 2024. aasta vahetustehingut kandnud enda investeerimiskonto süsteemi, siis sellisel juhul ei oleks ta pidanud tulumaksu maksma enne, kui krüptovaluuta investeerimiskontolt välja kannab või kasumi sissemakseid ületavas osas tavavaluutas välja võtab. Näiteks, kui Mari oleks investeerimiskontol hoidnud lisaks ühele ETH-le ka aktsiaid soetusmaksumusega 50 eurot, oleks ta võinud ilma tulumaksu maksmata võtta välja kasumit (800 + 50 eurot) 850 euro ulatuses.
Kasum ja kahjum ühtses arvestuses
Üks olulisemaid uuendusi on see, et kui füüsiline isik kasutab krüptovaraga kauplemisel teenuseosutajat, kellel on Euroopa krüptovaraturgude määruse MiCA (Markets in Crypto-Assets) tegevusluba, võib ta sama maksustamisperioodi jooksul arvestada kõigi krüptotehingute kasumeid ja kahjumeid koondatult. Varem maksustati iga tehing eraldi: kui ühelt tehingult teeniti kasumit ja teiselt kahjumit, tuli kasumlikult tehingult tasuda tulumaks täies ulatuses, samas kui kahjum ei vähendanud maksukohustust. See erines näiteks väärtpaberitehingute, investeerimiskonto või osaühingu kaudu investeerimise maksukäsitlusest.
Selline lähenemine ei jaganud riske maksumaksja ja riigi vahel õiglaselt – riik sai osa edust, kuid ei tunnistanud kahjusid. Uue korra järgi on maksustamine läbipaistvam ja õiglasem, võimaldades arvestada ka kahjumit ning seeläbi kajastada tegelikku investeerimistulemust. Aastast 2024 saab krüptovaratehingute kasumeid ja kahjumeid omavahel tasaarvestada. Kui kokkuvõttes kasumit ei teki, ei pea ka tulumaksu maksma. Teavet selle kohta, kes kvalifitseerub eelkirjeldatud MiCA tegevusloaga krüptovarateenuse osutajaks, leiab maksu- ja tolliameti kodulehelt jaotisest: Eraklient > Maksud ja tasumine > Väärtpaberid ja investeerimiskonto > Investeerimiskonto > Kuidas kontrollida.
Näide 2
Jaan müüs selle aasta aprillis platvormil Crypto.com 500 euro eest krüptovara, mille soetamismaksumus oli 300 eurot. Samal kuul vahetas ta teise krüptovara kahjumlikult – soetamismaksumus oli 400 eurot ning turuväärtus vahetuse hetkel vaid 250 eurot. Varem oleks Jaan pidanud 200-euroselt kasumilt maksma tulumaksu, kuid nüüd sai ta 150-eurose kahju sellest summast maha arvata ning maksustamisele kuulus vaid 50-eurone kasum, sest Crypto.com on teenusepakkuja, kellel on MiCA tegevusluba.
Kahju tekkimine krüptotehingust
Tavapäraste, üldjuhul selgitamist mittevajavate tehingute kõrval võib kahju tekkida ka olukorras, kus krüptovara pakkuja lõpetab tegevuse ning sellest tulenevalt muutub kauplemine selle varaga jäädavalt võimatuks. Sellisel juhul peetakse krüptovarast loobumist põhjendatult kahju tekkimiseks. Paraku ei ole krüptotehingute deklareerimine tavakorras lihtsamaks muutunud ning see võib maksumaksjale endiselt peavalu põhjustada. Füüsiline isik peab iga-aastases tuludeklaratsioonis esitama iga tehingu eraldi.
Kõik deklareeritud väärtused peavad olema dokumentaalselt tõendatud ning maksu- ja tolliametil on õigus neid tõendeid nõuda kuni kolme aasta jooksul alates deklaratsiooni esitamise tähtajast. Näiteks tuleb füüsilisel isikul 2022. aastal tehtud tehingute tõendid säilitada kuni 2026. aasta 30. aprillini, kuna 2022. aasta tulud pidi deklareerima hiljemalt 2023. aasta 30. aprilliks.
Näide 3
Inga hoidis 2023. aastal krüptovara väikesel platvormil, mille tegevus möödunud aastal ootamatult lõpetati. Kuna platvormi kaudu enam ligipääsu ei ole ning vara läks kaotsi, sai Inga selle kajastada oma 2024. aasta tuludeklaratsioonis kahjuna.
Kasu ja kahju arvestus erandlikes krüptotehingutes
Krüptovara vahetamisel tavavaluuta vastu (mida võib käsitleda müügitehinguna) on tehingu euroväärtuse määramine enamasti lihtne. Isegi juhul, kui tasu saadakse mõnes muus valuutas (näiteks USA dollarites), saab euroväärtuse arvutada ametliku keskpanga vastava päeva vahetuskursi alusel, mis on ka tagantjärele kergesti leitav. Eesti maksudeklaratsioonil tuleb saadud kasu deklareerida alati eurodes.
Keerulisem on määrata võõrandamistehingu väärtust ja saadud kasu olukorras, kus üks krüptovara vahetatakse teise vastu. Sellisel juhul peab maksumaksja arvestama saadud krüptovara turuväärtuse ning äraantud vara soetamismaksumuse vahega. Õnneks on paljudel krüptoplatvormidel tavaks kuvada krüptovarade väärtust võrdluses stabiilsemate varadega (näiteks bitcoin või USA dollariga seotud stablecoin USDC). See võimaldab maksumaksjal leida vastava tehingu kuupäeva seisuga turuväärtuse tavavaluutas, mida saab omakorda konverteerida eurodesse tuludeklaratsiooni täitmiseks.
Krüptotulu maksustamine investeerimiskonto kaudu
Uue võimalusena saab füüsiline isik krüptovarasse investeerimiseks kasutada investeerimiskonto süsteemi. See toimib sarnaselt väärtpaberitesse investeerimisega investeerimiskonto kaudu, võimaldades tulumaksukohustuse edasilükkamist ning kahjude arvesse võtmist. Muudatus tuleneb asjaolust, et krüptovara on lisatud finantsvarade nimekirja, millesse on lubatud investeerimiskonto kaudu investeerida. Maksuvõit seisneb eelkõige selles, et seni, kuni investeerimiskontolt ei tehta väljamakseid või need ei ületa varem kontole kantud sissemaksete summat, ei teki ka tulumaksukohustust. Tulumaks tuleb tasuda alles siis, kui väljamakse ületab investeerimiskontole tehtud sissemaksete kogusumma.
Samuti ei pea Eesti maksuresidendist isiku investeerimiskontole tehtud maksetelt tulumaksu kinni pidama, isegi kui see oleks tavasüsteemi alusel vajalik. Kui krüptovara hoitakse investeerimiskontol, võib tehingutest saadud kahju arvestada maha ka teiste finantsvarade vahetamisest saadud kasust. Deklareerimise seisukohast on investeerimiskonto kasutamine soodne, sest selle kaudu tehtud krüptovahetustehinguid ei pea eraldi deklareerima – maksustamise seisukohast need tehingud arvesse ei lähe. Erinevalt tavapärasest tuludeklaratsioonist tuleb investeerimiskonto puhul deklareerida ainult kontole tehtud sissemaksete koondsumma ning investeerimiskontolt välja kantud tulu, mis ületab sissemaksete kogusumma.
Oluline on meeles pidada, et investeerimiskonto arvestus on päevapõhine, mitte aastapõhine. See tähendab, et tulumaksukohustus võib tekkida ka siis, kui füüsiline isik müüb kalendriaasta keskel kõik investeerimiskontol olnud väärtpaberid ja krüptovara, kannab saadud raha tavakontole ning ostab seejärel uued varad ja kannab need tagasi investeerimiskontole. Selline tehinguloogika võib kaasa tuua maksukohustuse ega ole maksustamise seisukohast otstarbekas.
Investeerimiskonto süsteemi ei saa kaasata igasugust krüptovara. Lubatud on vaid teatud tingimustele vastavad varad. Krüptovara saab käsitleda investeerimiskonto kaudu soetatava finantsvarana vaid juhul, kui see on ostetud krüptovarateenuse osutaja või krüptovara emitendi kaudu, kes on saanud tegevusloa krüptovara pakkumiseks MiCA määruse alusel. Lisaks pankadele pakuvad seadusega vastavuses olevat investeerimiskontot investeerimisühingud (näiteks Lightyear).
Näide 4
Rasmus investeeris möödunud aastal krüptovarasse Lightyeari investeerimiskonto kaudu. Ta teenis 1500 eurot kasumit, kuid ei kandnud seda summat kontolt välja. Tänu investeerimiskonto süsteemile ei pidanud ta sellelt summalt tasuma tulumaksu – maksukohustus tekib alles siis, kui ta teeb investeerimiskontolt väljamakse, mis ületab sissemaksete summa. Kasumit reinvesteerides on võimalik lükata tulumaksu maksmist edasi sarnaselt äriühinguga kuni investeeritud summat ületava kasumi väljavõtmiseni.
Näide 5
Kaisa müüs eelmise aasta juunis investeerimiskontol olevad krüptovarad, kandis saadud raha oma tavakontole ja ostis sama kuu lõpus uued krüptovarad, kandes need taas investeerimiskontole. Kuigi tuludeklaratsioon esitatakse aastapõhiselt, arvestatakse investeerimiskontol tehtud tehinguid ning sealt saadud tulumaksuga maksustatavad kasu igapäevase seisuga. Kuna väljamakse ületas sissemakseid, tekkis maksukohustus, ehkki Kaisa tegelik investeering jätkus. Sellist „raha ringi liigutamist” tuleks vältida.
Äriühingu krüptovara raamatupidamislik käsitlus
Siiani investeeriti krüptovarasse enamasti enda osaühingu kaudu. Selline lähenemine oli lihtsam ja maksustamise seisukohalt soodsam, kuna maksukohustust ei tekkinud enne, kui vara jaotati osaühingust välja. Samuti polnud vaja pidada iga üksiku tehingu kohta eraldi arvestust, et tuvastada, kas konkreetne krüptovarade vahetustehing tõi kaasa maksukohustuse. Probleem oli aga selles, et eraisikuna investeerides ei saanud arvesse võtta investeerimisega seotud kulusid ega tehingutest tekkinud kahju.
Endiselt on praegu päevakorras küsimus, kuidas krüptovara tuleks osaühingu raamatupidamises kajastada. Seni ei ole Raamatupidamise Toimkonna juhistes sellele selget vastust antud. Kuigi tulumaksuseaduses on krüptovara lisatud finantsvarade nimekirja, ei ole see juriidiliselt finantsinstrument. Seetõttu ei ole krüptovara kajastamine rahana raamatupidamises lubatud.
Alternatiivina võiks krüptovara kajastada varudena, kuigi see viitab üldjuhul füüsilistele esemetele, mida kasutatakse kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks. Olenemata sellest, kumma kajastamisviisi ühing valib, on mikroettevõtjatel lubatud krüptovara arvestada soetusmaksumuses. Kui aga ületatakse mikroettevõtjale kehtestatud piirmäärad, tuleb vara kajastada selle turuväärtuses.
Näide 6
Osaühing Krüptokala ostis 2024. aasta alguses 3000 euro eest krüptovara. Kuna ettevõte kvalifitseerub mikroettevõtjaks ja piirmäärasid ei ületata, kajastatakse krüptovara raamatupidamises soetusmaksumuses. Kui vara väärtus on aasta lõpus langenud 1500 eurole, ei ole vaja seda allahinnata. Sarnaselt, kui krüptovara väärtus oleks tõusnud 4200 eurole, võib seda kajastada soetusmaksumuses 3000 eurot kuni vara müügini ehk kasumi realiseerimiseni. Kasum või kahjum kantakse raamatupidamises sisse varapositsiooni likvideerimise hetkel. Maksukohustus kasumilt tekib siis, kui Krüptokala jaotab kasumit näiteks dividendi kujul.
