Rootsi Kõrgeim Halduskohus (Högsta förvaltningsdomstolen, HFD) tegi 5. juunil 2025 olulise otsuse (kohtuasja nr 507–25), mis muudab senist arusaama ettevõtte ülemineku ehk Transfer of a Going Concern (TOGC) käibemaksuvabast käsitlemisest. Otsus puudutab juhtumeid, kus omandaval ettevõttel ei ole õigust sisendkäibemaksu maha arvata, ning kinnitab, et sellistel juhtudel TOGC reegleid kohaldada ei saa.
Vaatame, kuidas HFD otsus ja EL-i käibemaksudirektiivi artikkel 19 mõjuvad Rootsi ja Eesti käibemaksupraktikale.
HFD otsuse sisu ja taust
Rootsi Maksuõiguse Nõukogu (Skatterättsnämnden) oli varem leidnud, et Rootsi käibemaksuseaduse (Mervärdesskattelagen, ML) 5. peatüki § 38, mis reguleerib TOGC-d, ei saa kohaldada varade võõrandamisele, kui omandaval ettevõttel puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. HFD nõustus selle seisukohaga, rõhutades, et TOGC rakendamise eelduseks on, et ostja saaks võõrandamisega seotud sisendkäibemaksu maha arvata.
Kohus analüüsis ka, kas Rootsi seaduse mahaarvamisõiguse nõue on kooskõlas EL-i käibemaksudirektiivi artikliga 19. Euroopa Kohtu praktika järgi võib TOGC reeglite kohaldamist piirata, kui see aitab vältida konkurentsimoonutusi. HFD leidis, et kui TOGC reegleid kohaldada ka ostjatele, kellel puudub mahaarvamisõigus, tekiks neil konkurentsieelis võrreldes teiste sarnaste maksuvabade tehingutega tegelevate ettevõtetega, kes omandavad varasid muul viisil.
Seega kinnitas HFD, et TOGC eesmärk ei ole võimaldada käibemaksust vabastatud sektoris maksude vältimist, vaid vältida käibemaksu rakendumist olukordades, kus ostjal oleks õigus see niikuinii maha arvata.
EL-i käibemaksudirektiivi artikkel 19
Direktiivi artikkel 19 sätestab järgmist:
Kogu vara või selle osa tasu eest või tasuta või äriühingu kapitali sissemaksena üleandmise korral võivad liikmesriigid lugeda kaubatarnet mittetoimunuks ning sel juhul käsitatakse saajat üleandja õigusjärglasena.
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed konkurentsimoonutuste vältimiseks juhtudel, kui saaja ei ole täies ulatuses maksukohustuslane. Nad võivad võtta ka mis tahes meetmeid, mis on vajalikud, et takistada selle artikli kasutamist maksudest kõrvalehoidumiseks või maksustamise vältimiseks.
See artikkel annab liikmesriikidele paindlikkuse TOGC reeglite kohaldamisel, kuid rõhutab vajadust vältida konkurentsimoonutusi, eriti kui ostja ei ole täielikult maksukohustuslane. HFD tugines oma otsuses just sellele põhimõttele, leides, et Rootsi seaduse range tõlgendus on direktiiviga kooskõlas, kuna see takistab konkurentsieelise tekkimist maksuvabades sektorites.
Otsuse mõju Rootsi käibemaksupraktikale
HFD otsus tähistab olulist muutust senises praktikas. Rootsi maksuamet (Skatteverket) on seni lubanud TOGC reeglite kohaldamist ka piiratud mahaarvamisõiguse korral, kui konkurentsimoonutusi ei teki. Näiteks on leitud, et segategevuse raames (osaliselt maksustatav ja osaliselt maksuvaba käive) ei moonuta võõrandamine konkurentsi, kui ostja mahaarvamisõigus on võrdne või suurem võõrandaja omast.
Nüüd seab HFD otsus selle tõlgenduse kahtluse alla, väites, et kui TOGC reegleid rakendataks maksuvabades sektorites (nt tervishoid, kinnisvara, finantssektor), võib see anda ostjale konkurentsieelise. See toob kaasa range seadusetõlgenduse, mis raskendab gruppide ümberkujundamist ja tehinguid nendes sektorites. Lisaks jääb ebaselgeks, kas piiratud maksukohustuslaste ettevõtted saavad TOGC reegleid üldse kohaldada.
Skatteverketi varasem praktika oli avalik ning ettevõtted on sellele tehingute raames tuginenud. HFD otsus tekitab nüüd riski, et varasemaid TOGC-na käsitletud tehinguid võidakse tagantjärele ümber hinnata, eriti alates 2023. aastast (maksunõude aegumise tähtaeg). Kuigi Skatteverket võib otsustada, et uus tõlgendus ei kehti tagasiulatuvalt, on risk siiski olemas.
Võrdlus Eesti käibemaksuseadusega
Eestis reguleerib ettevõtte ülemineku käibemaksuvabastust käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 2 p 1, mis tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 180–185. Selle järgi ei käsitleta ettevõtte või selle osa üleandmist käibena – olenemata sellest, kas tegevus on maksustatav või maksuvaba. Erinevalt Rootsist ei nõua Eesti regulatsioon, et ostja peaks ettevõtet kasutama maksustatava käibe tarbeks. See muudatus tehti 2009. aastal, mil eemaldati varasem tingimus, mis piiras TOGC kohaldamist ainult maksustatava käibega seotud tegevustele.
Eesti lähenemine väldib Rootsi-sarnaseid probleeme, kuna KMS ei sea TOGC rakendamisele piirangut ostja maksukohustusluse alusel.
Võimalikud mõjud Eestile
Kuigi Eesti käibemaksuseadus on praegu paindlikum, võib Rootsi kohtuotsus mõjutada tulevikus ka siinset praktikat – eriti kui EL-i tasandil hakatakse sarnast ranget tõlgendust propageerima. Rootsi seadus on kooskõlas EL-i käibemaksudirektiivi artikliga 19 ning kui Euroopa Kohus peaks tulevikus toetama Rootsi lähenemist, võib see sundida konkurentsimoonutuste vältimiseks Eestit oma regulatsioone muutma.
Eesti ettevõtted, kes tegelevad maksuvabas sektoris (nt kindlustus, pangandus, tervishoid), peaksid võimalikeks muudatusteks valmis olema. Rootsi otsus näitab, et käibemaksust vabastatud sektorites võib TOGC reeglite kohaldamine muutuda keerulisemaks, kui ostjal puudub mahaarvamisõigus.
Praegu ei ole see Eestis probleem, ning ka enamik EL-i liikmesriike on valinud sarnase lähenemise, lubades TOGC-i maksuvabastust ilma piiranguteta. Samas võib vajadus vältida konkurentsimoonutusi viia tulevikus selleni, et Rahandusministeerium peab senised seisukohad üle vaatama.
