Eesti ettevõtlusmaastik, eriti idu- ja väikettevõtete sektor, on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Üha enam kasutatakse töötajate motiveerimiseks ja pikaajalise pühendumuse tagamiseks osalusoptsioone.

Siiski puudub Eestis praegu selge ja sobiv juhend, kuidas optsioone raamatupidamises kajastada. Kehtivad rahvusvahelised standardid, nagu IFRS ja SME IFRS, ei arvesta piisavalt Eesti väikeettevõtete spetsiifilisi vajadusi. Eesti peaks looma oma raamatupidamise toimkonna juhendi (RTJ), et reguleerida osalusoptsioonide kajastamist ja tagada õiglane ja läbipaistev arvestus, mis vastab kohalike ettevõtete tegelikele eesmärkidele.

Eesti osalusoptsioonide eripära

Eestis kasutatakse osalusoptsioone peamiselt väikestes ja alustavates ettevõtetes. Nende eesmärk pole pelgalt tasustamine, vaid töötajate pikaajaline motiveerimine. Erinevalt suurtest börsifirmadest, kus optsioonid on sageli osa palgast ja kergesti võõrandatavad, on Eesti optsioonid tavaliselt suunatud pikaajalisele koostööle. Näiteks võivad väikese ettevõtte optsioonid realiseeruda alles aastate pärast või ei ole aktsiad või osalus vabalt kaubeldavad. Seetõttu ei saa neid käsitleda kui otsest töötasu – pigem on need tänuavaldus või preemia pikaajalise panuse eest.

Rahvusvahelised standardid nagu IFRS ja SME IFRS käsitlevad optsioone aga kui rahalist hüvitist. See sobib börsiettevõtetele, kus optsioonide väärtus on selgelt hinnatav ja realiseeritav. Eesti kontekstis, kus optsioonid on pigem motiveeriv tööriist kui likviidne hüvitis, ei ole nende standardite kohaldamine otstarbekas. Näiteks nõuab SME IFRS 26 optsioonide kajastamist omakapitaliga arveldatava maksena, mis toob kaasa kulu kasumiaruandes ja omakapitali reservi bilansis. See võib moonutada väikeettevõtte finantsseisundit, luues kunstlikke kulusid ja reserve, mis ei kajasta tegelikku majanduslikku sisu.

Praegune regulatsioon ja selle puudused

Eesti raamatupidamisseadus ja RTJ 3 ei reguleeri otseselt töötajate osalusoptsioonide kajastamist. Ettevõtted peavad toetuma rahvusvahelistele standarditele või hindama optsioonide mõju ebaolulisena. Raamatupidamisseaduse kohaselt on IFRS kohustuslik vaid avaliku huvi üksustele, nagu börsil noteeritud ettevõtted, kuid teistele ettevõtetele on see vabatahtlik. SME IFRS-i rakendamine on soovituslik, kuid mitte kohustuslik, kui RTJ ei anna selget juhist. See loob ebaselguse, kuidas optsioone korrektselt kajastada.

Näiteks kui emaettevõte annab optsioone tütarettevõtete töötajatele, nõuab SME IFRS kulu kajastamist tütarettevõtte kasumiaruandes ja omakapitali reservi loomist. Kui optsioonid ei ole tütarettevõtte majandustehingud ega mõjuta selle rahavoogusid, võib selline kajastamine vähendada kasumit ja luua kunstliku reservi, mis jääb püsima ka pärast optsioonide realiseerimist. See on vastuolus raamatupidamise põhimõtetega, mis nõuavad õiget ja õiglast finantsseisundi kajastamist (RTJ 1). Lisaks võib optsioonide kuluna kajastamine suurendada ettevõtte tulumaksukohustust, mis on eriti problemaatiline väikeettevõtete jaoks.

Ebaolulisuse kriteerium ja selle piirangud

Mõnel juhul võivad ettevõtted tugineda ebaolulisuse kriteeriumile ja otsustada, et optsioonide mõju on nii väike, et neid pole vaja raamatupidamises kajastada. Näiteks, kui optsioonide väärtus jääb alla 0,1% kasumist või kuludest, võib mittekajastamine olla põhjendatud (SME IFRS 2.6). Siiski nõuab ebaolulisuse hindamine põhjalikku analüüsi, arvestades nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid aspekte. Näiteks võivad võtmetöötajatele antud optsioonid olla strateegiliselt olulised, isegi kui nende rahaline väärtus on väike.

Samuti võib mittekajastamine tekitada probleeme auditeerimisel ja aruandluse läbipaistvuses. Audiitorid eeldavad aktsiapõhiste maksete kajastamist, ja nende puudumine võib viia aruandluse ebakõladeni, eriti kontserni tasandil. Näiteks kui emaettevõte kajastab optsioone kapitali sissemaksena, kuid tütarettevõte jätab need kajastamata, tekib arvestuse järjepidevuse probleem.

Miks on vaja Eestis oma juhendit?

Eesti vajab oma raamatupidamise toimkonna juhendit (RTJ) osalusoptsioonide kajastamiseks, sest praegused rahvusvahelised reeglid ei sobi kohalike väike- ja iduettevõtete eripäradega.

Alljärgnevalt on toodud peamised põhjused, miks selline juhend on hädavajalik:

  • Kohalike vajaduste arvestamine 

Eestis antakse optsioone teistsugustes tingimustes kui suurtes börsifirmades, mille optsioone IFRS ja SME IFRS eelkõige reguleerivad. Eestis on optsioonid suunatud peamiselt väikeettevõtete ja iduettevõtete töötajatele. Need on sageli pikaajalised ja mittekaubeldavad ning mõeldud töötajate motiveerimiseks, mitte rahaliseks hüvitiseks. Näiteks võivad optsioonid olla seotud üheksa-aastase omandamisperioodiga, mis ei sobi IFRS 2 eeldusega, et optsioonid on rahalise tasustamise ekvivalent.

Eesti juhend peaks lubama optsioone käsitleda pigem motiveeriva vahendina kui otsese kuluna, vältides kunstlikke kulusid kasumiaruandes ja reservide loomist bilansis, mis moonutavad ettevõtte finantsseisundit. Selline lähenemine tagaks, et raamatupidamine kajastab optsioonide tegelikku majanduslikku sisu – pikaajalist koostööd, mitte lühiajalist töötasu.

  • Lihtsustatud arvestus väikeettevõtetele 

IFRS eeldab keeruliste mudelite (nt Black-Scholes) kasutamist optsioonide õiglase väärtuse hindamiseks, mis eeldab andmeid, mida Eesti väikeettevõtetel sageli pole. Need mudelid eeldavad turuhindade olemasolu või keerukaid arvutusi, mis arvestavad volatiilsust, optsiooni tähtaega ja riskivaba intressimäära. Eesti väikeettevõtete kontekstis, kus aktsiad ei ole vabalt kaubeldavad, on sellised mudelid ebapraktilised ja kulukad.

Kohalik RTJ võiks pakkuda lihtsustatud lähenemist, näiteks optsioonide kajastamist ainult nende realiseerumisel või finantsaruannete lisades, kui nende mõju on ebaoluline. RTJ võiks lubada optsioonide väärtuse hindamist nominaalväärtuse alusel või nende kajastamist ainult siis, kui need mõjutavad oluliselt ettevõtte finantsseisundit. See vähendaks väikeettevõtete halduskoormust ja võimaldaks neil keskenduda äritegevusele.

  • Läbipaistvuse ja järjepidevuse tagamine 

Ilma selgete juhisteta kasutavad erinevad ettevõtted erinevaid lähenemisi. Praegu järgivad mõned ettevõtted SME IFRS-i, teised tuginevad ebaolulisuse kriteeriumile ja jätavad optsioonid kajastamata, mis võib põhjustada aruandluse ebakõlasid, eriti kontserni tasandil.

Kohalik RTJ määraks ühtsed reeglid, millal ja kuidas optsioone kajastada. Juhend võiks sätestada, millal tuleb optsioone kajastada kuluna, millal omakapitali sissemaksena ja millal võib need ebaolulisuse tõttu kajastatamata jätta.

See lihtsustaks audiitorite tööd, suurendaks investorite ja teiste aruannete kasutajate usaldust, kuna raamatupidamine oleks läbipaistvam ja võrreldavam. Lisaks tagaks järjepidev arvestus, et tütarettevõtete ja emaettevõtete aruanded oleksid kooskõlas, vältides probleeme, nagu näiteks kunstlikud reservid või kasumi moonutamine.

  • Maksukohustuste optimeerimine 

Eesti kehtiva ettevõtte tulumaksuseaduse kohaselt võib optsioonide kuluna kajastamine suurendada raamatupidamislikku kasumit mõjutavat kulu, mis omakorda võib tekitada kunstlikke tulumaksukohustusi. See on eriti problemaatiline väikeettevõtete jaoks, kelle jaoks iga lisakulu on märkimisväärne. Näiteks, kui tütarettevõte kajastab emaettevõtte antud optsioone kuluna, väheneb kasum ja võib tekkida täiendav maksukohustus, kuigi optsioonid ei mõjuta tütarettevõtte rahavoogusid.

Kohalik RTJ aitaks selliseid olukordi vältida, näiteks lubades optsioone käsitleda omakapitali sissemaksena või jätta need ebaolulise mõju korral kajastamata. See toetaks ettevõtete finantsstabiilsust ja võimaldaks neil suunata ressursse äritegevuse arendamisse, mitte maksude tasumisse.

  • Toetus iduettevõtete kasvule 

Eesti on tuntud oma dünaamilise iduettevõtete ökosüsteemi poolest, kus osalusoptsioonid on oluline tööriist talentide ligimeelitamiseks ja hoidmiseks.

Paljud iduettevõtted konkureerivad globaalsel turul ja vajavad paindlikke viise, kuidas töötajaid motiveerida. Praegused rahvusvahelised standardid, mis käsitlevad optsioone kui lühiajalist töötasu, ei toeta seda mudelit, kuna need nõuavad keerulist ja kulukat arvestust, mis ei vasta optsioonide tegelikule eesmärgile.

Kohalik juhend võiks pakkuda paindlikku raamistikku, mis arvestab iduettevõtete vajadusi, näiteks lubades optsioonide kajastamist minimaalse halduskoormusega või ainult realiseerumisel. See suurendaks iduettevõtete konkurentsivõimet, võimaldades neil meelitada tipptalente finantsaruandlust liiga keerukaks muutmata.

Eesti raamatupidamise regulatsioonid vajavad ajakohastamist, et vastata kohalike väikeettevõtete ja iduettevõtete vajadustele osalusoptsioonide kajastamisel. Praegused rahvusvahelised standardid nagu IFRS ja SME IFRS ei sobi hästi meie väikeettevõtetele ega iduettevõtetele, kus optsioonid on pigem motivatsiooni- kui tasuvahend.

Kohalik RTJ võimaldaks lihtsustatud ja õiglast arvestust, aitaks vältida moonutatud aruandlust ja toetaks ettevõtete kasvu. Juhend tagaks läbipaistvuse, järjepidevuse ja maksuefektiivsuse, andes Eesti ettevõtetele konkurentsieelise globaalsel turul. See oleks oluline samm läbipaistvama ja õiglasema ettevõtluskeskkonna suunas ning innovatsiooni toetamisel.