Siseminister Igor Taro sõnul pole teenistusliku järelevalve alustamine kaitsepolitseiameti suhtes seoses pealtkuulatud kõnedega põhjendatud, vahendab ERR.
Meie partner Carri Ginteri sõnul on tegemist palju suurema probleemiga, kui ainult kaitsepolitsei tegevust puudutav.
„Meil on tõsine probleem ühiskonnas, sest me ei tea, andmebaaside näitel, kes meie andmeid vaatab või kes meie telefonikõnesid pealt kuulab,“ sõnas ta.
„Olen olnud advokaat 25 aastat ja mind on ühe korra teavitatud minu osalemisest telefonikõnes mingi kriminaalasja raames. Ma ei usu, et neid minu telefonikõnedega kokkupuuteid on 25 aasta jooksul nii vähe olnud,“ lisas meie partner.
Ginter ütles, et ta ei ole vandeadvokaat Paul Kerese esitatud taotlust lugenud, kuid probleemi näeb ta sellegipoolest. Ta märkis, et inimeste mitteteavitamine peaks olema erand, mitte reegel.
Ministeerium võib rikkumise olulisust vaid oletada
Ginteri sõnul ei ole siseministeerium hinnanud rikkumiste olulisust.
„Kuidas me teame, kas see rikkumine oli oluline või ebaoluline, kui me ei ole vaadanud, kuidas see rikkumine välja nägi? Kui me ei ole konkreetsesse kaasusesse sisse läinud ja vaadanud, mis kontekstis neid kõnesid pealt kuulati – kust me siis teame, et see rikkumine ei olnud oluline? Siseministeerium võib oletada, mingit menetlust ei ole ju läbi viidud,“ sõnas ta.
Siseministeeriumi argument, et inimesel on alati võimalik esitada kaebus, Ginteri hinnangul ei päde.
„Kui ma ei tea, et minu andmeid on vaadatud, siis kuidas ma neid kaebuseid esitan? Ega tavaline inimene ei käi ju ringi selle mõttega, et saadan iga kuue kuu tagant riigile igaks juhuks mingi kaebuse – palun kontrollida, kes minu andmeid on vaadatud. See ei ole ju reaalse eluga kuidagimoodi seotud.“
