Meie partner Toomas Prangli ütles Äripäeva raadios, et investorid on julgemad investeerima oma riigist välja. „Makromajanduslik pilt on muutunud stabiilsemaks,“ märkis ta.
Eelmise aasta sama ajaga võrreldes vähenes M&A tehingute arv 19%, aga avaldatud tehinguväärtused suurenesid 47%.
„Väga positiivne on see, et suuremad tehingud on tagasi. Tegelikult on kogu Euroopas märgata sarnast trendi,“ ütles Prangli.
Lisaks on tagasi ka ülepiirilised tehingud, mis näitab meie partneri sõnul investorite kasvavat julgust.
Negatiivse trendina on täheldada tehingute katkemise protsendi kasvu. Prangli sõnul katkes 2021. aastal umbes 5-10% nende lauale jõudnud tehingutest, kuid viimastel aastatel on katkenud ligikaudu 40-50% tehingutest. „Töömaht ja aktiivsus on baastasandil endiselt suur, aga suurt tungi, et tehingud lõpuni viia, ei ole. FOMO efekt pole veel turul tagasi.“
2025 läbi tehingute prisma
Aasta algas Baltikumi viimase kümnendi suurima tehinguga, kui Taani juhtiv toidukaupade jaemüüja Salling Group ostis 1,3 miljardi euro eest Rimi Balticu.
Suurematest tehingutest tuli järgmine augustis, kui Manulife IMi toetatud GCI Tele2 teatas ülebaltilise mastiettevõtte 50protsendilise osaluse omandamisest 440 miljoni euro eest.
Oktoobris allkirjastas Froneri lepingu Läti jäätisetootja Food Union omandamiseks ning umbes samal ajal sõlmis Södra kokkuleppe metsaomandite müümiseks Lätis ja Eestis 720 miljoni euro eest, mis on seni suurim metsandussektori tehing Baltikumis.
Energiasektor on languses, kaitsetööstus tõstab pead
Sorainen teatas, et energeetika, arvutitarkvara ja tarbekaubad kuulusid M&A aktiivseimate sektorite hulka nii sel kui ka möödunud ja ülemöödunud aastal. „Nii et saab julgelt väita: just need kolm valdkonda on Balti M&A turu peamised vedurid,“ teatas ettevõte.
Samas on energiasektor jätkuvalt languses: alates 2023. aastast on tehingute maht järjest vähenenud. Prangli hinnangul võib seda selgitada sektori ebastabiilsusega, millele ei aita kaasa valitsuse sõnumid. „Energiaettevõtted nagu Elenger ja Sunly leiavad pigem oma investeerimisvõimalusi väljastpoolt Baltikumi, kahjuks,“ lisas ta.
Järgmisel aastal on Soraineni sõnul oodata positiivseid uudiseid idufirmade ja kaitsetööstuse valdkonnast. „Huvi kaitsetööstusettevõtete ja idufirmade vastu kasvab ning usume, et 2026. aastal paistab Balti tehinguturul eriliselt silma just kaitsevaldkond.“
Advokaadibüroo hinnangul on idufirmades taas näha kasvumärke ning suurenev väljumiste arv on märk idude ökosüsteemi arengust.
Eestis kasvas idufirmadega seotud tehingute arv mullusega võrreldes 15 protsenti, Läti tehingute koguväärtus sektoris enam kui kahekordistus. Lõppeva aasta märkimisväärseimad rahakaasamised on Cast AI (95,47 miljonit eurot), Aerones (54,32 miljonit eurot) ja Pactum (47,34 miljonit eurot). Oluliseimad väljumised olid Yeebet Gaming (106,59 miljonit eurot) ja Atom Tech (37,54 miljonit eurot) ja Trafi (21,03 miljonit eurot).
Väljavaated 2026. aastaks on positiivsed
Valitsuse plaan suunata majandusse lisalaenuraha toetab lähiaastatel kindlasti kasvu ning elavdab tehinguturgu, kinnitades Eesti positsiooni paindliku ja vastupidava turuna, tõi Sorainen esile.
2026. aasta väljavaadete kohta märkis Sorainen, et prognoositav SKP kasvu kiirenemine kõigis kolmes Balti riigis peaks suurendama investorite kindlust ja elavdama tehinguturu aktiivsust. Rekordinvesteeringud kaitsetööstusesse ja lootus Ukraina sõja lõpule võivad tehinguturgu veelgi elavdada.
Soraineni teatel loob Baltikumi võlakirjaturu areng paremad võimalused kapitali kaasamiseks omandamistehingutesse. „Megatehinguid tuleb uuel aastal ilmselt vähem, ent võib prognoosida, et ettevõtted ja idufirmad meelitavad endiselt ligi märkimisväärseid investeeringuid.“
