On aeg, et ettevõtete juhatused käsitleksid omaniku teabeõigust ja sellest tulenevat läbipaistvust konkurentsieelisena, mitte tülikate kohustuste jada või ohuna. Osanike ja aktsionäride informeeritus ei ole luksus, vaid hädavajalik investeering konfliktide ennetamisse, kirjutavad meie partner Karin Madisson ja jurist Meri-Ly Karjus-Mustafayev Äripäevas.
Teabeõigus on üks alahinnatud mehhanisme, mis võiks ennetada paljusid ettevõtete sisemisi konflikte ja isegi avalikke skandaale, mis võivad kalliks minna.
Heaks näiteks on hiljutine kriis TD Bankis, mis tõi kaasa 3 miljardi dollari suurused trahvid. Peamiseks süüdlaseks osutus süsteemne nõrkus tehingute kontrollis. Osanike üldkoosolekul tõstatati vajadus muuta organisatsioonikultuuri, tugevdada järelevalvet ja julgustada põhjalikumat küsimuste esitamist, aga kahjuks alles pärast kriisi.
See juhtum näitab, et kui puudub kontroll ja oskus teavet küsida, siis on konfliktid ja pikad kohtuvaidlused kerged tulema. Kultuuri muutus peab toimuma kriisi ennetavalt, mitte pärast seda. Kui juhatus eelistab tegutseda isoleeritult ja osanikud jäävad juhtimisest liiga kaugele, tekib oht, et probleemid süvenevad märkamatult.
Samas tuleb leida tasakaal teabeõiguse ja ärisaladuse kaitse vahel. Eesti äriõigus on küll teabeõiguse osas arenenud, kuid praktikas jääb osanike ja aktsionäride informeeritus sageli formaalseks. Küsimus ei ole ainult seaduses, vaid ka kultuuris – kas juhatused on valmis läbipaistvuseks või eelistavad endiselt sulgunud uksi ja pigem on valmis laskuma vaidlusse?
Selgitame järgnevalt, millised on osanike ja aktsionäride teabeõigused ning millal võib juhatus keelduda teabe andmisest. Samuti, kuidas viiakse läbi erikontrolli.
Osaniku teabeõigus
Osanikul on lisaks teabe saamise õigusele õigus tutvuda ka kõigi dokumentidega, mis on vajalikud otsuste tegemiseks ja kontrolli teostamiseks, seal hulgas raamatupidamis- ja finantsandmetega (nt aastaaruande erinevad kirjed). Õigus hõlmab ka digitaalseid andmeid ning võimalust neid pildistada või salvestada, kui see ei tekita ühingule märkimisväärseid kulusid.
Pelgalt lugemisvõimaluse tagamisest ei piisa teabeõiguse täitmiseks. Juhatus ei pea koopiaid ise valmistama või nende kulu kandma, kuid osanik võib need ise teha.
Olukorras, kus osaühingu dokumendid on olemas digitaalsel kujul, tuleb eelistada osanikule nende digitaalselt kättesaadavaks tegemist. Dokumentidega tutvumiseks võib osanik kaasata näiteks majandus- või raamatupidamisteadmistega esindaja või nõustaja.
Kohtud on leidnud, et teabeõigus kehtib vaid perioodi kohta, mil isik on osanik. Seega ei saa nõuda näiteks tuleviku suunatult teabe saamise õigust. Keeruline võib olla ka osaluse omandajal saada infot varasema perioodi kohta, kui ta veel osanik ei olnud. Seda probleemi aitab lahendada vaid see, et osaluse ostmisel tuleb teha korralik õigus- ja finantsaudit.
Aktsionäri teabeõigus
Aktsionäril on osanikuga võrreldes kitsam õigus tutvuda andmetega. Aktsiaseltsi aktsionäril on õigus saada teavet juhatuse liikmetele makstud tasude ning juhatuse liikmega ja tema lähikondsetega või seotud isikutega sõlmitud lepingute ja nende alusel antud hüvede kohta.
Seda sõltumata sellest, kas teavet taotlev aktsionär on konkurendiga seotud või mitte, kuna sellised tehingud kätkevad huvide konflikti ja kasumi varjatud kõrvalejuhtimise ohtu.
Aktsionäril on õiguslik huvi saada teada, kui suured on aktsiaseltsi juhtimise kulud, kuna see puudutab otseselt tema investeeringu väärtust ja võimalikku saadavat dividendi. Sõltumata sellest, kas seotud isikutega sõlmitud lepingutes on sätestatud lepingutingimuste saladuses hoidmise kohustus või mitte, on aktsionäril üldjuhul õigus saada teavet seotud isikutega sõlmitud lepingute põhiliste asjaolude kohta.
Kui see on oluline aktsionäri õiguste teostamiseks, võib aktsionär lisaks äriühingu enda tegevusele saada ka infot äriühingu suhete kohta klientidega ja tarnijatega või õiguslikke ja ärilisi suhteid äriühinguga seotud ettevõtetega. Samuti on aktsionäril õigus saada teavet üldkoosoleku päevakorras olevate küsimuste kohta. Tal on õigus nõuda tutvumist juhatuse ja nõukogu otsustega ning aastaaruande andmetega.
Eelöeldu ei tähenda aga, et aktsionäril peaks olema õigus alati küsida iga üksiku lepingu kõiki detaile.
Kui osanikul on õigus nõuda andmeid juhatuselt igal ajal, siis aktsionär saab oma teabeõigust kasutada peamiselt vaid üldkoosolekul ning selle välisel ajal sellist õigust aktsionäril ei ole. Seega tuleks seda väikest ajaakent hästi ära kasutada.
Teabeõiguse piirid
Teabeõigus ei tähenda, et omanik võiks küsida ükskõik mida. Tähtis on, millisel eesmärgil teabenõue esitatakse ning kas see on mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Kohus on leidnud, et teavet tuleb anda ulatuses, mis on vajalik majandusliku olukorra hindamiseks.
Teabe andmisest võib keelduda, kui selle avaldamine võib põhjustada olulist kahju ühingule või olla vastuolus ärisaladuse või isikuandmete kaitsega. Keeldumise põhjendus peab olema konkreetne ja tuginema reaalsetele riskidele, üldsõnalised või oletuslikud väited ei ole piisavad.
Kahju tekkimise oht ei pea tulenema otseselt teabe avaldamisest, kuid peab olema piisavalt oluline, et õigustada teabeõiguse teostamise tõkestamist.
Kui ühing soovib teabe andmisest keelduda, siis peab ta põhjendama, milles konkreetselt seisneb kahjustamise oht ja milliseid hüvesid võib teabe andmine kahjustada. Samas ei ole juhatus kohustatud tõendama, et kahju tekib vältimatult või suure tõenäosusega.
Tavapärane majandustegevuse teave ei kujuta endast ärisaladust ja selle väljaandmisest ei saa keelduda. Samuti ei piisa keeldumiseks kolmandate isikute huvide kahjustamise väitest ega lepingutes sätestatud konfidentsiaalsuskohustusest.
Ka osaniku või aktsionäri konkurendiks olemine või seotus konkurendiga ei välista teabeõigust. Samas kui selline isik või temaga seotud ühing tegutseb samal turul ja on huvitatud samadest projektidest, võib see olla piisav alus teabe andmisest keeldumiseks.
Ühingut ei saa kohustada andmeid töötlema ega aruandeid koostama. Seega ei saa nõuda ka näiteks hinnanguid, oletusi või prognoose ega avaldama juhtorganite sisemise töökorralduse üksikasju.
Õigusrikkumisi tuvastab erikontroll
Kui saadud teabe pinnalt on alust arvata, et ühingus on toime pandud õigusrikkumisi, siis tuleks selleks algatada erikontroll, mille otsustamist saab nõuda 1/10 osalusega esindatud osanikud või aktsionärid. Esmalt koosolekul ja kui seal otsust ei tehta, siis kohtu kaudu.
Erikontrolli viib läbi sõltumatu osapool, kelleks on vandeaudiitor, vandeadvokaat või audiitorühing. Juhatuse ja nõukogu liikmed on kohustatud võimaldama tutvumist dokumentidega ja andma erikontrolli läbiviijale teavet.
Kui juhatus teavet ei väljasta, siis võib läbiviija pöörduda kohtu poole. Erikontrolliga antakse hinnang tegevuste õigusvastasusele ja analüüsitakse, kas ühingule on tekkinud kahju. See võib olla omakorda siis aluseks nõude esitamiseks õigusrikkuja vastu.
