Ettevõtte grupistruktuuri regulaarne ülevaatus ei ole pelgalt juriidiline formaalsus, vaid strateegiline juhtimisvahend, kirjutab meie partner Karin Madisson Äripäevas.
Ettevõtte kunagi tekkinud struktuur ei tohiks olla staatiline – see peab arenema koos äri, omanike, riskide ja turutingimustega. Paljud ettevõtted alustavad ühe juriidilise kehaga, kuid kasvades tekib vajadus luua eraldi ühinguid ja restruktureerida olemasolevaid või, vastupidi, ühendada tegevusi, et saavutada efektiivsus.
Rahvusvaheline äripraktika näitab, et hästi läbimõeldud grupistruktuur on konkurentsieelis, mis toetab riskijuhtimist, maksuefektiivsust, töötajate ja investeeringute kaasamist ning strateegilist juhtimist ja paindlikkust.
Heaks näiteks on Eesti Energia kontsern, kes on teinud väga julgeid valikuid ja otsuseid, et muuta oma struktuur efektiivsemaks ning viia see rohkem vastavusse muutunud olude ja vajadustega.
Riskide hajutamine ja varade kaitse
Üks tähtsamaid põhjuseid, miks ettevõtted loovad eraldi ühinguid, on riskide eraldamine. See aitab vältida olukorda, kus ühe äriüksuse riskid kanduvad üle teistele äriüksustele või kogu grupile.
Põhjuseks võib olla maksuplaneerimine, kus eri tegevustel võivad olla erinevad maksurežiimid. Samuti võib olla põhjuseks erinev riiklike toetuste saamise võimalus. Veel ühe põhjusena võib tuua brändi ja strateegia selguse – eri sihtrühmadele suunatud tegevused võivad vajada eraldi identiteeti.
Ühtlasi luuakse eraldi ühinguid näiteks seetõttu, et mingi tegevus läheb riikliku järelevalve alla ja seetõttu ei soovita regulatiivset kontrolli kogu ülejäänud äritegevusele.
Mõnikord hoitakse erinevaid tegevusi eraldi tulenevalt investeeringute kaasamise spetsiifikast või investorite vajadustest lähtuvalt. Näiteks võivad olla erinevatel tegevustel erinevad investorid.
Kui ettevõttesse tuleb uusi investoreid või kui osa omanikke soovib väljuda, siis on sageli mõistlik restruktureerida grupi ülesehitus. Samuti tuleb struktuur läbi mõelda siis, kui soovitakse anda juhtidele või töötajatele osalust, et neid läbi kasumi jagamise hoida motiveerituna. Siis soovitakse eraldi ühingute kaudu hoida kulud ja tulud selgelt eraldatud.
Teatud äritegevuse eraldi hoidmise põhjuseks võib olla tulevikuperspektiiv, kus näiteks soovitakse mingit äritegevust müügikõlbulikuks „pakendada“ ja seda müüa.
Paljud ettevõtted loovad eraldi ühinguid projektide jaoks, mis on ajaliselt piiratud ning mille lõpetamine või millest väljumine on planeeritud 5–10 aasta perspektiivis. Selline lähenemine võimaldab kaasata investoreid ainult konkreetse projekti või ärisuuna tasandil või lihtsamalt müüa tulevikus mingi kindel tegevusliin või lõpetada projekt sujuvalt ilma põhitegevust häirimata. Rahvusvahelises praktikas kasutatakse seda eriti kinnisvaraarenduses, filmiproduktsioonis, tehnoloogiaarenduses ja taristuprojektides.
Sisuliselt samadel põhjustel võib olla vajalik ühinguid liita, et muuta struktuur läbipaistvamaks ja paremini juhitavaks ning investoritele atraktiivsemaks.
Milliste tegevuste eraldi hoidmist tasub kaaluda?
- Kinnisvara – hooned, maa ja mõnikord ka muu põhivara
- Tootmine, et vältida õnnetustest tekkivad mõju
- Müügiorganisatsioon
- Intellektuaalomand – kaubamärgid, patendid, leiutised, litsentsid ja tarkvara
- Rahvusvahelised tegevused
- Teenindusfunktsioonid nagu näiteks IT teenused, personaliteenused või tugiteenused kogu grupi ühingute teenindamiseks
- Investeeringud ja portfellihaldus
Ettevõtte struktuuri tuleks hinnata vähemalt kord aastas või alati, kui ärisuundade arv kasvab, riskiprofiil muutub, omanikud vahetuvad, ettevõte siseneb uuele turule või plaanitakse investeeringuid või müüki. Regulaarne ülevaatus aitab vältida liigset bürokraatiat ja ebavajalikke ühinguid ning luua selgust, kaardistada riske ja vältida maksukohustuste ebaefektiivset jaotust.
