Sorainen Arvamusfestivalil

Arvamusfestival on kohtumispaik. Sündmus toob 2013. aastast augusti teisel nädalavahetusel Paidesse kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest, et luua tasakaaluka arutelu abil paremat arusaamist iseendast, üksteisest ja maailmast.

Festivalile on oodatud kõik, kes tahavad kuulata, mõelda, küsida ja kaasa rääkida ühiskonna jaoks olulistel teemadel. See on koht, kus leida mõttekaaslasi, aga ka uusi ideid, vaatenurki, seisukohti ning lihtsalt mõnusalt aega veeta. Arvamusfestivalil saad teada, millest Eesti inimene mõtleb, mis talle muret või rõõmu teeb. Loe lähemalt ja vaata ürituse täispikka ajakava siit!

Meie inimesed Arvamusfestivalil:

7. august

14:30-16:00

„Kust läheb piir reklaamitrikil ja tegelikkusel? Reklaamide vastutusest ja vastutamatusest“

Kui tihti tabad end poeleti ees mõtlemast, mida üks või teine pakendil olev lause tegelikult tähendab? Kui pakendil seisab „kliimasõbralik“, „õnnelike lehmade piim“ või „puhas loodusele“, kas see on fakt või lihtsalt osav sõnastus, mis paneb meid ostukorvi kergema südamega täitma?

Elame maailmas, kus reklaam ei ole pelgalt toote tutvustus, vaid väljendab meeleolu, müüb tihtipeale lugu, elustiili ja isegi väärtusi. Iga päev võtame vastu sadu visuaalseid ja tekstilisi sõnumeid, mis püüavad suunata meie igapäevaseid valikuid. Kuid kas ja millal muutub emotsioonidel mängimine või tegelikkuse ilusamaks värvimine tarbija eksitamiseks? Kust läheb piir loova turunduse ja vastutustundetuse vahel?

Paide Arvamusfestivalil võtab loomade eestkoste organisatsioon Loomus luubi alla just selle teema. 7. augustil kell 14.30–16.00 toimub alal „Kultuur ja Vastutus“ arutelu „Reklaamide vastutamatusest ja vastutusest“, kuhu on kõik huvilised oodatud kaasa mõtlema ja küsimusi küsima.

Teemat lahkavad moderaatori ja publiku kaasabil:

Triin Toom – vandeadvokaat (advokaadibüroo Sorainen), kes tegeleb igapäevaselt kohtuvaidlustega ning on spetsialiseerunud ESG ehk keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskvaliteedi ning kestlikkusväidete õiguslikele küsimustele.

Alvar Lonks – tunnustatud reklaamiagentuuri Tabasco loovjuht ja mitmete Kuldmuna auhindade võitja, kes avab teemat loovustöö ja turunduse poolelt: miks ja kuidas reklaame luuakse ning kus jookseb loovuse piir?

Merike Koppel – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori asetäitja ja pikaajaline jurist, kes on tegelenud reklaamiseaduse ajakohastamisega ning toob arutelusse riikliku järelevalve ja tarbijaõiguste vaatepunkti.

Arutelujuht on Farištamo Eller

16:30-18:00

„Kes vastutab, kui välistöötajad elavad kümnekesi kitsas köögis ega saa palka?“

20-tunnised tööpäevad, palgata jätmine, kümnekesi ühes kööktoas elamine – see ei ole film, vaid osa välistöötajate elust Eestis. Kolmandatest riikidest pärit töötajad ei tea sageli oma õigusi ega julge ka abi küsida. Ainuüksi mullu nõustati tööalase ärakasutamise küsimustes ligi 750 välistöötajat. Arutame, mida saavad riik, tööandjad ja töötajad ise teha, et tagada inimväärsed tingimused ja usaldus Eesti vastu.

Arutelus osalejad: Margo Peters (Politsei- ja Piirivalveamet), Sirle Blumberg (Sotsiaalkindlustusamet), Eda Silberg (Kultuuriministeerium), Külli Kraner (Eesti Hotellide ja Restoranide Liit), Kairit Kuusemaa (advokaadibüroo Sorainen).

Arutelujuht: Kaire Saarep, Tööinspektsiooni peadirektor

Arutelu korraldaja: Justiits- ja Digiministeerium

18:00-19:30

„Ruumiandmete detailsus ja kättesaadavus: kui täpsed ja avatud peaksid olema riigi ruumiandmed?“

Ortofotod, kaardid, katastriandmed, kõrgusmudelid ja paljud teised ruumiandmed aitavad teha otsuseid planeerimises, looduskaitses, ettevõtluses, kriisijuhtimises ja igapäevases ruumikasutuses. Samal ajal kerkib üha sagedamini küsimus, kui detailsed ja kättesaadavad peaksid andmed olema. Arutleme, millal muutub detailsus probleemiks. Kas riik peaks pakkuma üha täpsemaid ja ajakohasemaid ruumiandmeid kõigile vabalt kasutamiseks?

Arutelus osaleb meie nõunik Sandra Mikli.

Arutelu korraldaja: Maa- ja Ruumiamet

8. august

14:30-16:00

„Iga oskus, iga ettevõte, iga inimene!“

Tänapäeva riigikaitse ei tähenda enam ainult sõdurit rindel. Riigikaitse on kogu ühiskonna ühine pingutus, kus igaühel on oma roll. Iga inimene saab panustada oma teadmiste, oskuste ja vastutustundliku käitumisega. Iga oskus loeb, sest tänapäevases riigikaitses on vaja nii õpetajaid, arste, insenere, IT-spetsialiste, päästjaid, ettevõtjaid, juriste, ametnikke kui ka kogukondade eestvedajaid. Riigi tugevus sõltub sellest, kui hästi suudab kogu ühiskond koos tegutseda, aga kuidas seda riigikaitses tagada?

Arutelus osalejad: Erkki Tori (Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor), kindral reservis Martin Herem (endine kaitseväe juhataja), Karin Madisson (Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler, kaitseliitlane), Kaupo Lepasepp (advokaadibüroo Sorainen Eesti kontori juhtivpartner, vandeadvokaat, kaitseliitlane).

Arutelujuht: Astrid Kannel

Arutelu korraldaja: Kaitseliit, Tallinna Maleva Akadeemiline malevkond