Meie vandeadvokaat Albert Linntam käis „Terevisioonis“ rääkimas telefonikelmuste juriidilisest küljest.
Linntam näeb taolisi pettusi oma igapäevatöös peamiselt ettevõtjate poolelt. „On olnud juhtumeid, kus raamatupidamisteenuse osutaja, kellel on ligipääs teise ettevõtte kontole, satub pettuse ohvriks ja ei kaota mitte ainult enda, vaid ka teise isiku raha.“
Tema sõnul on hetkel ühiskonnas käimas debatt selle üle, mida teha nende laenudega, mille on võtnud telefonikelmid. „See sotsiaalne probleem on väga suur. Kui me vaatame numbreid, siis eelmisel aastal oli see ligi 30 miljonit eurot. Ja tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, kellelt see raha ära võeti.“
Siiski on ohvritel võimalik kelmide tekitatud laenukoormast vabaneda. „On väga oluline, et inimesed saaksid aru, et vähemalt praegune kohtupraktika lubab neil tegelikult vabaneda nii laenu intresside kui ka laenu põhiosa tagastamisest, kui nad suudavad ära tõendada, et nad andsid pettuse tõttu ära oma ID-kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID paroolid või neile ligipääsu,“ ütles vandeadvokaat.
Petturi sõlmitud laenuleping on tühine
Linntam lisas, et kui aastaid tagasi oli selline kohtupraktika, et ka sugulaste või lähituttavate poolt tehtud tehingud olid kehtivad, siis enam nii see ei ole. „Riigikohus ütles, et need tehingud on kehtivad, sest et sa pidid möönma, et kui keegi saab sinu kaardi kätte, siis ta võib sellega teha mida iganes,“ rääkis Linntam. „Nüüd on meil uus praktika, et kui keegi saab pettuse teel sinu ID-kaardi paroolid või neile ligipääsu, et allkirjastada teenusepakkuja juures leping, siis seda lepingut ei ole tegelikult sõlmitud.“
Kui krediidiandjate puhul on kohtupraktika olemas, siis panku puudutavad vaidlused on vandeadvokaadi sõnul veel pidamata. „Kui me räägime, et laenulepingul on küll minu allkiri, aga tegelikult pole seda lepingut sõlmitud, siis kas hüpoteetiliselt võiks jõuda ka olukorda, kus maksekorraldus pangas, millel on justkui minu nimi, on tegelikult vormistatud või mitte?“
Mida teha, kui saad aru, et sind on petetud?
Pettuse ohver peaks Linntami sõnul esmalt fikseerima tõestusmaterjali, näiteks WhatsAppi kõned ja kuvatõmmised telefoninumbritest. Seejärel tuleb kohe teavitada politseid ja võimalusel neid krediidiandjaid, kellelt kelmid on laenu võtnud. „Seda tuleks teha kohe, võimalusel samal päeval. Ja enne seda, kui teil on läinud pangakontolt makseid, siis tuleks kõigepealt panga poole pöörduda, et paluda maksed tühistada.“
Kui aga inimene avastab hiljem, et on sattunud pettuse ohvriks, siis tuleks jällegi teavitada politseid ja selgitada laenuandjale, miks ta keeldub maksete tasumisest. „Ei tasu hakata makseid tasuma ja alles aastaid hiljem vaidlema,“ ütles vandeadvokaat.
Kui aga asi jõuab kohtuvaidluseni, on Linntami sõnul väga oluline kõik elulised asjaolud ja tõendid võimalikult detailselt välja tuua. Seda saavad teha ka need inimesed, kellel ei ole võimalik endale esindajat palgata. „Kohtute ülesanne on otsida välja õiged paragrahvid ja anda lõpuks hinnang, kas antud juhul tuleb raha tagasi maksta või mitte.“
Eksperdi sõnul on kohtud tihti leidnud, et laenu ei tule ka põhiosas tagasi maksta. „Võlaõigusseaduses on säte, mis ütleb, et kui ma olen saanud sinult midagi ilma, et mul oleks olnud õiguslik alus, siis tavaliselt pead sa selle mulle tagasi andma. Aga kui mina ei ole selle arvelt rikastunud, siis tekib erandolukord. See on selline ventiil seaduses, mida kohtud on kasutanud,“ selgitas ta.
Vaata täispikka intervjuud alates 0:22:25!
Loe ka Alberti samateemalist kommentaari Õhtulehes ning kuula intervjuud Vikerraadios.
