Õiguskantslerile esitatud kahtlust kontrollides selgus, et ametnikud on täitmisregistri kaudu juba pikemat aega uurinud massiliselt inimeste ja firmade pangakontodel toimuvat, kusjuures nende toimingute põhjendatuse osas puudub igasugune selgus, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.
Meie partner Carri Ginter tõdeb, et olukord on masendav. „Riigikogu ülesanne on kaitsta meie põhiõigusi täitevvõimu kuritarvituste eest. Selle asemel kõlavad sõnavõtud stiilis „politsei on pimedaks tehtud“. Kas leidub kuskil veel keegi, kellel on mingigi vastutustunne?“ küsib Ginter.
Ta toob murettekitava asjaoluna esile õiguskantsleri järelevalvedokumendis kajastatu.
„Ajavahemikus 1. jaanuar 2024 kuni 28. veebruar 2025 on inimeste kontode väljavõtteid küsitud kümneid tuhandeid kordi. Lähtudes registrite ja infosüsteemide keskuselt (RIK) saadud teabest, ütleb õiguskantsler Ülle Madise, et nimetatud ajavahemikus on küsinud täitmisregistri kaudu andmeid maksu- ja tolliamet üle 6000 korra, politsei- ja piirivalveamet üle 30 000 korra ning rahapesu andmebüroo veidi alla 2000 korra. Andmeid on küsinud ka kaitsepolitseiamet ja välisluureamet, kuid nende päringute hulka pole esile toodud.“
Vandeadvokaat rõhutab, et iga katse inimeste andmeid sel moel vaadata on põhiõiguste riive.
ERR-i portaalis avaldatud artiklis juhtis Ginter tähelepanu sellele, et riik ei tohiks menetlusväliselt kellegi andmeid vaadata.
“Põhiprobleem on selles, et me oleme loonud erinevaid andmebaase, millel on otseligipääs sinu andmetele, ilma et sinu vastu oleks käimas mingisugune kriminaalmenetlus või muu selline sisuline menetlus. Mina pean teadma, kes minu andmeid vaatab, mis ta nendega teeb, välja arvatud, kui menetluse huvides on seda minu eest varjata,” ütles ta.
Pangakonto on üliisiklik koht
Carri Ginter rääkis samal teemal ka uudistesaates „Reporter“.
„Inimese pangakonto on üliisiklik koht. Sealt saab minu kohta väga palju teada. Selleks, et sinna vaatama minna, peab olema väga mõjuv põhjus. Sinna automaatsete või poolautomaatsete päringute tegemine pole vastuvõetav.“
Ginteri sõnul peavad eestlased muutuma oma riigi suhtes nõudlikumaks. „Meil pakutakse ilma õigusliku aluseta välja numbrituvastuskaameraid ja alles hiljuti oli ettepanek, et maksuamet peaks hakkama kontosid vaatama. COVIDi ajal terviseamet ütles, et näidake meile oma mobiiltelefonide asukohti. Nüüd tulev välja, et rahapesu andmebürool on registrile ligipääs ja loomisel on krediidiregister. Mis siis on eestlastel viga, et nende üle peab niimoodi järelevalvet teostama?“
Loe lähemalt Lõuna-Eesti Postimehest, RUP portaalist või ERR-ist!
