Sügisel kirjutasime, miks uurib Luksemburgis asuv Euroopa Kohus Leedu õpetajate keelenõudeid ning milliseid tagajärgi see Eestile toob. Nüüd on otsus käes ja kinnitust sai eelmise õppeaasta alguses väljendatud kahtlus, et õpetajate keelenõuded rikuvad EL-i õigust, kirjutavad meie partner Carri Ginter ja advokaat Heidi Rand-Karu Delfi arvamusrubriigis.
Selguse huvides – jutt ei käi venekeelsest kooliharidusest, vaid õppest, mis toimub seadusega lubatud võõrkeelsetes õppeprogrammides. Just nende rahvusvaheliste programmide kohta tegi Euroopa Kohus otsuse, millel on otsene mõju ka Eesti haridussüsteemile ja keelepoliitikale. Kohus selgitab, kui kaugele võivad liikmesriigid riigikeeleoskuse nõuetega minna.
Eesti ja Leedu keelenõuded on sarnased
Leedu keeleinspektsiooni arusaam sealsetest keelenõuetest oli karm: rahvusvahelised koolid said palgata ainult neid õpetajaid, kes olid tõendanud leedu keele B1 taset riikliku eksamiga. Sobivat tunnistust väljastas vaid üks riigiasutus ning testi sai teha üksnes Leedus.
Keskmine ajakulu B1 tasemeni nullist võtab ligikaudu 600 tundi ehk siis intensiivse kursuse puhul minimaalselt pool aastat. Arusaadavalt on see tõsine takistus palkamaks näiteks inimest, kes peaks õpetama saksa keeles füüsikat ja kallutab neid inimesi sellisesse programmi õpetajaks mitte tulema.
Keelenõuete küsimus ei ole ainult Leedu mure, vaid sarnane loogika kehtib ka Eestis. B1 taset nõutakse ka meil, sealhulgas rahvusvaheliste õppekavade õpetajatelt.
Keelenõuded piiravad koolide ettevõtlusvabadust
Üks EL-i nurgakive on kodanike õigus teistes liikmesriikides töötada ning äriühinguid asutada. Rahvusvaheline kool kui ettevõtja peab saama tegutseda ning õpetaja õpetada ka teises liikmesriigis. EL-i kodanikust õpetajal on õigus asuda tööle teises liikmesriigis õpetajana.
Reegel, et kool saab palgata vaid neid, kes on enne tööle asumist sooritanud keeleeksami, takistab nii kooli võimalust ettevõtlusega tegeleda kui ka välisõpetajate võimalust Leedus töötada. Nimelt on leedu keele oskajate hulgast keeruline leida õpetajaid, kes suudavad võõrkeeles anda näiteks matemaatika, füüsika ja keemia tunde. Sama raske on leida õpetajaid, kellel on võimalik enne õpetajatööga alustamist elada Leedus, et keelt õppida ja eksameid sooritada.
Vilniuse rahvusvahelise kooli näide on kõnekas. Kool on pakkunud ingliskeelset haridust aastast 2004, kuid 2022. aasta kontrolli käigus selgus, et 18 töötajat, sh direktor, ei olnud läbinud leedu keele riiklikku eksamit. Kui keelenõudeid ei oleks vaidlustatud, oleksid need töötajad pidanud töölt lahkuma ning kool tõenäoliselt uksed sulgema.
Rahvusvaheline kool pöördus kohtusse. Leedu kohus palus Euroopa Kohtult selgitust, kas riigi keelenõuded on kooskõlas EL-i põhivabadustega.
Keelekaitse eesmärk ei pühitse iga abinõud
Nagu kõiki EL-i õigusest tulenevaid õigusi, võib ka ettevõtlusvabadust ja töötajate teises liikmesriigis töötamise õigust teatud juhul piirata. Euroopa Kohus on järjekindlalt tunnustanud keele kaitse ja edendamise olulisust, eriti väiksemate rahvuste puhul. Leedu ja ka Eesti eesmärk – oma riigikeelt hoida ja edendada – on täiesti mõistetav ja õiguspärane.
Küll aga ei õigusta keele edendamise eesmärk absoluutselt kõike. Kui keelenõuded ei ole seotud reaalse vajadusega ega toeta tegelikult keele püsimist või kasutamist, muutuvad need kitsendusteks, mis ei teeni enam avalikku huvi. Just sellele juhtis tähelepanu ka Euroopa Kohus, seades küsimärgi alla Leedu keelepoliitika proportsionaalsuse rahvusvaheliste koolide õpetajate puhul. Kohus tõi esile kaks probleemkohta.
Esiteks oli probleemne, mil viisil nõudis Leedu keeleoskuse tõendamist. Liikmesriigid võivad seada piiranguid, ent nad ei tohi luua olukorda, kus ainus kehtiv tõend on ühe riigiasutuse väljastatud dokument, mida saab taotleda vaid kohapeal. Euroopa Kohus on sellist mudelit pidanud probleemseks juba 2000. aastal.
Teine murekoht oli keelenõude jäikus. B1 taseme oskust nõuti igalt õpetajalt kohe tööle asumisel, arvestamata töö iseloomu, lepingu kestust või rahvusvaheliste koolide spetsiifikat. Puudus igasugune paindlikkus, üleminekumehhanism või erandite võimalus – isegi juhul, kui vabale ametikohale ei olnud ühtegi täielikult kvalifitseeritud kandidaati. Kohus rõhutas, et just selline jäikus muudab nõude ebaproportsionaalseks.
Lisaks tuleb arvestada õppetöö sisulist aspekti. Rahvusvahelised koolid ei õpeta leedu keeles. Kui õpetajad ei tööta leedu keeles ega kasuta keelt avalikkusega suhtlemisel, on keelearenduslik seos nõudega nõrk. Sel juhul on riigikeeleoskuse nõue formaalsus. Keelekaitse peab olema mõtestatud ja sihipärane, mitte formaalne.
Milline keelekaitse reegel oleks EL-i vabadustega kooskõlas?
Ehkki Leedu keeleinspektsiooni arusaam B1 keelenõuetest on range ja viis kohtuvaidluseni, mõistis Leedu haridusministeerium juba enne Euroopa Kohtu otsust, et B1 keelenõuded ei ole rahvusvaheliste koolide suhtes proportsionaalsed. Nii on Leedu ministeerium aastaid olnud seisukohal, et rahvusvaheliste haridusasutuste õpetajatelt ei tohiks nõuda B1 keeletaset.
Euroopa Kohtu ette jõudnud juhtumi valguses muutis ministeerium hiljuti ka õigusakte. Nüüd ütleb Leedu õigus selgelt, et rahvusvahelistele koolidele ranged keelenõuded ei rakendu.
Euroopa Kohtu loogika annab ka Eestile selge suunise. Alustuseks tuleb anda aus vastus küsimusele, kas inglise- või saksakeelses programmis õpetaja puudumine on eesti keele edendamise lipu all siiski hädavajalik või ei ole nende programmide hea toimimine siiski arvestatavaks ohuks eesti keele säilimisele.
Kui soovida keelt ka nendes programmides edendada, kas saaks seda teha madalama taseme nõudmisega ning pika õppeperioodi võimaldamisega. Samuti on kaalutluseks paratamatult soov rikastada siinset õpimaastikku uute inimeste ja meetoditega.
Euroopa Kohus jättis lõpliku proportsionaalsuse hindamise riigisisesele kohtule. Siiski annab värske otsus liikmesriikidele selge signaali: keelekaitse võib olla vajalik, kuid kehtestatavad nõuded peavad jääma mõistlikuks. Liigne jäikus, ühe eksamivormi eelistamine või nõue eranditeta rakendamine lähevad suure tõenäosusega vastuollu EL-i õigusega.
Eestil on nüüd võimalus naabrite kogemusest õppida ja teha oma reeglid korda enne, kui kohus meid selleks sunnib. Aga eks meil on ka ütlemine – „eestlane astub sama reha otsa seni, kuni reha katki läheb“.
