Meie partner Carri Ginter näeb siseministeeriumi ning politsei- ja piirivalveameti arendatava kaameravõrgu puhul mitmeid murekohti, vahendab Postimees. „See on karjuv totalitarismi tunnus, kui riik teab, kus sa kogu aeg oled,“ sõnas ta „Kuku pärastlõunas“.
Arendatav kaameravõrk suudaks tuvastada nii inimeste nägusid kui ka numbreid. Tegemist on veel värskete plaanidega ning analüüsideni jõutaks alles paari aasta pärast.
Ginter viitas esmaspäevasele „Aktuaalsele kaamerale“, kus siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits sõnas, et totalitaarse ühiskonna poole ei taheta mingil juhul liikuda, küll aga tagada meie turvalisus.
„Kui sa ütled, et sa ei taha liikuda totalitarismi suunas, aga tahad kõiki automaatselt jälgida, teavitada kes-kus on, millega ta sõidab ja kellega kohtub ning seda kõike automaatselt, siis see ju ongi väga karjuv totalitarismi tunnus, kui riik teab, kus sa kogu aeg oled,“ kommenteeris Ginter kantsleri öeldut.
Probleeme on veelgi
Samuti tõi meie partner välja andmelekke ohu, mida ei saa välistada, kuivõrd Eestis on varem lekkinud nii geeniandmed kui ka inimeste dokumendifotod, rääkimata muudest sarnastest leketest üle Euroopa. „Miks me nüüd arvame, et meie suudame teha selle supermaatriksi, mida kasutab ainult Jeesus?“ arutles vandeadvokaat.
Seda, et erakaamerad kasutusele võetakse, Ginter ei usu, sest see oleks tõenäoliselt põhiseadusega vastuolus. Tema sõnul on näiteks nii Euroopa Kohus, Saksa kohus kui ka Ühendkuningriigi kohus mitmes lahendis öelnud, et riik ei tohi teha süsteeme, kus kõiki inimesi koheldakse potentsiaalsete kurjategijatena.
Ginter tuletas võrdluseks meelde koroonapandeemiat: „Riik nõudis telekomiettevõtetelt välja kõigi telefonide positsioneerimise andmeid. Riik soovis teada, kas sa allud režiimile või mitte. Ainus põhjus, miks see sigadus jäi lõpuni viimata, oli see, et meie telekomides olid piisavalt intelligentsed juhid ja juristid.“
Andmekaitse vaatenurgast nentis Ginter veel, et ohu suurus peab olema vahendiga proportsioonis. Praegusel juhul tehakse tema sõnul aga vahend suureks ning oht ise on mikroskoopiline. „See kaamerate süsteem tekitab sellise tunde, et su riik ei usalda sind ja siis sa hakkad tegelikult ka teadusuuringute kohaselt lihtsalt paremini valetama.“
Loe ka Carri Ginteri kommentaari Postimehe uudisloos!
Vaata ka samateemalist saatelõiku „Reporteris“ alates 25:20!
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmetel on üle Eesti avalikus ruumis ligi 1800 kaamerat ja neist 250-l on numbrituvastuse tehnoloogia – viimati nimetatud kaamerad asuvad maanteedel ja suurtel liiklussõlmedel. 23.04.2025 Eesti Ekspressi artikli andmetel tehakse iga kuu sõidukitest enam kui 20 miljonit pilti. Numbrituvastuse kaamerate kasutamist politseis ei ole siseministeeriumi kinnitusel varjatud ning selle eesmärk on töödelda vaid sõiduki andmeid ehk numbrimärki, mitte isikuid või kellegi biomeetrilisi andmeid. Carri Ginter kommenteeris aprillis Postimehele, et olukord, kus meil pildistatakse kõiki kodanikke, ei vasta euroopalikule õiguskorrale ning sellega rikutakse nii põhiseadust kui Euroopa Liidu seadust.
Loe kommentaari lähemalt siit!
Vaata ka Carri samateemalisi kommentaare TV3 Uudistest ja „Reporterist“ alates 05:52!
