Kui Eesti soovib säilitada oma konkurentsivõimet, tuleb edasistes reformides keskenduda maksude selgusele ja õiglusele. Üheks võimaluseks, kuidas taastada usaldus ja saada juurde investeeringuid, on viia maksumäärad lähinaabritega sarnaseks, ütles meie vandeadvokaat Verner Silm Äripäeva Raamatupidajale.

Eesti maksusüsteem on viimaste muudatustega läinud keerulisemaks ning enam ei saa väita, et see oleks oluliselt lihtsam kui naaberriikides, tõdes Silm.

„Eesti ettevõtte tulumaksumäär (22%) on kõrgem, kui võrrelda lähiriikidega nagu Leedu (16%), Läti (20%), Soome (20%) ja Rootsi (20%). Tegemist on küll iga-aastaselt makstava kohustusega, kuid teeb investori jaoks edasise tegevuse üldjuhul prognoositavaks.

Julgeolekumaksu kehtestamine (lisanduv 2%) viitab, et Eesti liigub sammhaaval konventsionaalse maksusüsteemi poole. Kui see suund jätkub, võib Eesti maksusüsteemi lihtsuse eripära täielikult kaduda.

Praegune olukord, kus alates 2030, kehtib samal ajal kolm erinevat ettevõtte maksustamise mudelit, tekitab välisinvestorites segadust ja vähendab süsteemi atraktiivsust,“ kommenteeris maksuekspert.

Eesti kolm erinevat ettevõtte maksustamise mudelit, mida me juba teame, on:

  1. Pankade avansiline maksustamine – 18% alates 2025.
  2. Suurkorporatsioonide maksustamine – minimaalne 15% alates 2030.
  3. Kohalike ettevõtete maksustamine jaotatud kasumilt – 22/78 alates 2025.

Vandeadvokaat lisas, et kui Eesti soovib säilitada oma konkurentsivõimet, tuleb edasistes reformides keskenduda selgusele ja õiglusele. Maksumäärade korrigeerimine keskmisele tasemele (15–18%) sarnaselt lähinaabritega võiks olla üheks võimaluseks, kuidas taastada usaldus ja meelitada uusi investeeringuid.

Eesti maksusüsteem ja konkurentsivõime tulevikus

„Eesti maksusüsteemi pikaajaline eelis on olnud stabiilsus ja lihtsus, mis on ligi 15 aastat pakkunud investoritele selgust ja usaldusväärsust. Kuid viimased maksumuudatused on tekitanud muret nii kohalike kui ka välisinvestorite seas. Eriti probleemseks on peetud muutuste suunda, mis viitab võimalikule liikumisele konventsionaalse tulumaksusüsteemi poole, ilma et oleks kehtestatud leevendavaid regulatsioone nagu kahjumi edasi kandmine (losses carried forward) või raamatupidamislike kapitalikasumite erandlik arvestamine,“ selgitas Silm.

Näiteks kinnisvarastoris ei nähtud eelmisel aastal tema sõnul ühtegi suurt väliskapitali osalusega tehingut ja tegelikkuses jäid mõned olulised pakkumised isegi tegemata. Suuremad tehingud tähendasid välisinvestorite lahkumist või nende investeeringute vähendamist, sageli madalate hindade juures. Sellised arengud viitavad sellele, et investorite usaldus riigi ja Eesti majanduse vastu on kahanenud.

Maksude roll investeerimisotsustes

Maksude osakaal investeerimisotsustes on kindlasti oluline, kuid mitte otsustav. „Välisinvestorid ja ka kohalikud ettevõtjad keskenduvad sageli rohkem tööjõu kvaliteedile ja bürokraatia tasemele. Kui maksusüsteem ei ole selgelt ebaõiglane, jäävad maksud pigem teisejärguliseks argumendiks,“ tõdes maksuekspert.

Lätiga võrreldes pole Eestil tema sõnul täna märkimisväärseid maksusoodustusi, mis annaksid põhjuse eelistada üht või teist riiki.

Lätis kehtestatud madaldatud käibemaksumäärad teatud tootekategooriatele, näiteks toiduainete käibemaks 12%, on küll tarbijatele atraktiivsed, kuid nende mõju investeeringutele on minimaalne. Tegelikult ületavad mõned Läti käibemaksumäärad isegi Eesti omi: näiteks on ravimite käibemaks Eestis 9%, kuid Lätis 12%.

Ebakindlus ja tulevikuplaanid

„Suured investeerimisprojektid nõuavad maksusüsteemi stabiilsust ja pikaajalist prognoositavust. Näiteks Soome fondihaldurid, kes peavad oma aruannetes kajastama tulevikumaksude reserve, hindavad Eesti praeguse olukorra keeruliseks,“ kinnitas vandeadvokaat. Ebakindlust suurendavad veel lähiaastatel ees ootavad võimalikud põhimõttelised muudatused.

„Kuigi Eesti maksusüsteem on olnud majanduse edendamisel edukas, peame vaatama tulevikku ja valmistuma kohandusteks, et jääda konkurentsivõimeliseks nii lähimate naaberriikidega kui ka laiemalt rahvusvahelisel tasandil,“ ütles Silm.

Kui suur on Lätis sotsiaalmaksu miinimumkohustus?

2025. aastal on sotsiaalmaksu miinimumkohustus arvestatud summalt 2220 eurot kvartali kohta ehk igakuine miinimumpalk 740 eurot.

Lätis makstakse sotsiaalmaksu sarnaselt Eestis kehtivale töötuskindlustusele ehk tööandja ja töötaja mõlemad panustavad süsteemi maksetega vastavalt 23,59% (tööandja) ja 10,50% (töötaja). Seega on lõplik makse väga sarnane Eesti omaga. Seega sotsiaalmaksu osas meil erisusi tegelikult ei ole.

Samas on Lätis oluliselt tavalisem, et tööandjad pakuvad töötajatele erameditsiini võimalusi.

Peale maksimaalse lae – 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2027 on riikliku sotsiaalkindlustuse kohustuslike ja vabatahtlike sissemaksete maksimaalne aastane summa 105 300 eurot.

Kas selline maksimaalne lagi sotsiaalmaksu puhul tegelikult mingit rolli mängib, on küsitav, kuna Lätis on samuti kehtestatud solidaarsusmaks, mis omakorda maksustab kõrgemalt nii tulumaksu kui ka solidaarsusmaksuga väga kõrget palka teenivaid inimesi.

Kui suur on Lätis kogumispensioni makse määr?

Lätis toimib vabatahtlik kolmanda samba pensionisüsteem, mis võimaldab inimestel või nende tööandjatel teha täiendavaid sissemakseid. Makse määrad sõltuvad individuaalsest plaanist ja ei ole seadusega kindlaks määratud nagu Eestis.

Loe lähemalt Äripäeva Raamatupidajast, Tööstusuudistest või Kaubanduse portaalist!