Meie partner Garri Ginter käis ERR-i saates Reporteritund, kus arutleti Eesti prokuratuuri rolli, vastutuse ja vajalike muudatuste üle. Saade keskendus küsimusele, miks on usaldus õiguskaitseasutuste vastu viimastel kuudel kõikuma löönud ning milliseid põhimõttelisi valikuid peaks riik tegema, et õigussüsteemi tugevus ja legitiimsus säiliks.
Ginter tõi arutelus esile, et õigussüsteemi keskne eesmärk peab olema õiglus, mitte pelgalt paragrahvide testimine. Tema sõnul on murettekitav, kui menetlused muutuvad tehniliseks eksperimendiks, mille käigus unustatakse ära inimese ja ettevõtte tegelik olukord. Ginter sõnas, et õigus on headuse ja õigluse kunst ning riigi vapiga pitsatiga opereeriv ametnik peab mõtlema laiemalt kui üks paragrahv.
Ettevõtlus ja innovatsioon vajavad õiguskindlust
Eraldi rõhutas Ginter, et kriminaalmenetluse algatamine ei ole pelgalt juriidiline otsus, vaid sellel on otsene mõju Eesti ettevõtluskeskkonnale, investeerimiskindlusele ja innovatsioonile. Tema sõnul võib üks läbimõtlemata menetlus halvata terve ettevõtte töö, peatada rahvusvahelised projektid või sulgeda nende välispankade kontod.
Ginter tõi saates näiteid juhtumitest, kus kriminaalmenetluse venimine või ebapiisav põhjendatus on peatunud innovatsiooniprojektid, takistanud riigiabi kasutamist ja kahjustanud Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Tema sõnul peaks prokuratuur nägema suuremat pilti: „Eesti riigi huvides on, et meil oleksid tugevad ja uuendusmeelsed ettevõtted. Kui menetlus halvab terve arendusmeeskonna töö või külmutab rahastuse, siis ei kaota mitte ainult ettevõte, vaid kogu riik.“ Ginteri hinnangul vajab Eesti õigussüsteem selgemaid prioriteete ja otsustuskriteeriume, et vältida olukordi, kus majanduslikult olulised projektid jäävad seisma pelgalt menetluse formaalse jätkumise tõttu.
Vandeadvokaadi sõnul jätab soovida ka menetluse läbipaistvus: “Täiesti kafkalik on see, et mina tänase päevani ei ole saanud ühtegi selgitust selle kohta, mida kahtlustati. Kes, keda, kus, milleks pettis, meile tehti määrus ilma põhjenduseta. Põhjendustest keelduti ja toimikut meile ei näidata,” rääkis Ginter omast kogemusest.
Kuidas prokuratuuri parandada?
Saates arutleti ka selle üle, kuidas tagada, et kriminaalmenetluse algatamine oleks proportsionaalne, põhjendatud ja läbimõeldud, eriti olukordades, kus kaalul on ettevõtete tulevik või inimeste maine. Ginter rõhutas, et prokuratuur on Eesti riigi jaoks vajalik institutsioon, kuid selle töö peab olema kaasaegne, läbipaistev ja strateegiline.
Arutelu toimus koos endise riigi peaprokuröri Lavly Perlinguga, kes rõhutas samuti vajadust tugevdada prokuratuuri juhtimist, sisemist kvaliteedikontrolli ja koostööd teiste õigussüsteemi osapooltega.
