Meie advokaat Gerli Helene Gritsenko leidis Postimehes avaldatud arvamusloos, et kavandatavas konkurentsiseaduse eelnõus tuleks konkurentsiõiguse rikkumiste uurimiseks kasutada väärteomenetlust. Vastasel juhul võime olla tunnistajateks õiguseksperimendile, mis kahjustab Eesti ärikeskkonda ja mille maksavad kinni maksumaksjad.
Konkurentsiseaduse eelnõuga soovitakse üle võtta eurodirektiiv ECN+. Direktiivi ülevõtmine on Eestis juba aastaid veninud ning konkurentsiseaduse eelnõu kütab kirgi nii õigusekspertide kui ka ettevõtjate hulgas.
Miks? Justiitsministeerium on eelnõus ette näinud uue haldusmenetluse selle asemel, et kasutada konkurentsiõiguse rikkumiste uurimiseks väärteomenetlust. Eelnõu autorite arvates võimaldaks selline lahendus konkurentsiõiguse rikkumise eest lihtsamalt karistada.
Laiem õigusavalikkus, sh Eesti Advokatuur, tunnustatud õiguseksperdid ja Tartu Ülikooli professorid jagavad aga seisukohta, et haldusmenetlus ei ole sobilik selleks, et hakata määrama karistusõigusele omaseid ülikõrgeid trahve, kus trahviähvardusel on isik kohustatud esitama ametnikule tõendid, mille alusel saaks teda süüdi tunnistada.
1. novembril jõustus karistusseadustiku redaktsioon, mis koos teiste seaduste muudatustega teeb võimalikuks direktiiviga ette nähtud karistuste kohaldamise väärteomenetluse kaudu. Seetõttu esitasin 6. novembril toimunud Konkurentsiameti 30. aastapäeva konverentsil panelistidele küsimuse, kas eelnõus ei peaks arvestama asjaoluga, et nüüdseks on tõenäoliselt Eestis väärteomenetlus kohandatud Euroopa Liidu trahvide ülevõtmisele sobivaks.
Õiguskantsleri vanemnõunik pidas seda heaks lahenduseks ja arvas, et üle tuleks vaadata jõustunud seadusemuudatused ja hinnata, millised muudatused väärteomenetluses lisaks vajalikud on.
Kuidas edasi?
Neljapäeval, 9. novembril esitas justiitsministeerium eelnõu valitsusele. Õiguskantsler on juba varem avalikult väljendanud, et kui konkurentsialaste rikkumiste eest hakatakse karistusi määrama haldusmenetluses, pöördub õiguskantsler Riigikohtu poole. Sama kordas paneelis ka õiguskantsleri vanemnõunik.
Järelikult, kui Vabariigi Valitsus ja Riigikogu liiguvad haldusmenetluse lahendusega edasi, siis ei pruugi eelnõu vastuvõtmine tähendada ECN+ direktiivi ülevõtmist, vaid viib teadmata pikkusega põhiseaduslikkuse vaidluseni, mil Euroopa Liidu trahvid edasi tiksuvad.
Seega ootavad meid õigusmaastikul põnevad ajad. Loodetavasti võtab Vabariigi Valitsus arvesse lahendust, mida pakuti Konkurentsiameti konverentsil – võtta direktiiv üle väärteomenetlusse. Vastasel juhul võime olla tunnistajateks õiguseksperimendile, mis kahjustab Eesti ärikeskkonda ja mille maksavad kinni maksumaksjad.
